Читать книгу Uneliivamees - Ларс Кеплер - Страница 6

ÜLEJÄÄNUD PÄEVA kohaneb Anders Rönn uue töökoha tavadega, üleval 30. osakonnas toimuvate korraliste koosolekute, individuaalsete raviplaanide ja väljakirjutamistaotluste menetlemisega, aga mõtted naasevad kogu aeg taskus lebava kirja ja Jureki sõnade juurde.

Kümme minutit pärast viit astub Anders kohtupsühhiaatriaosakonnast välja jahedasse õue. Valgustatud haiglakompleks on mähkunud talvisesse pimedusse.

Anders hoiab käed jopetaskutes soojas ja kiirustab mööda kivisillutist haigla peasissekäigu ette parkimisplatsile.

Hommikul oli parkla autosid täis, nüüd on plats peaaegu tühi.

Ta kissitab silmi ja näeb, et tema auto taga seisab mees.

“Halloo!” hüüab ta ja lisab sammu.

Mees keerab ringi, tõmbab käega üle suu ja astub autost eemale. See on peaarst Roland Brolin.

Anders läheb viimase jupi aeglasemalt ja tõmbab taskust võtme.

“Ma parem ei tahaks haigla juhtkonnaga rääkida sellest, mis juhtus,” sõnab ta.

Brolin vaatab talle silma, sirutab vasaku käe välja ja avab peo.

“Anna kiri,” ütleb ta rahulikult.

“Mis kiri?”

“Kiri, mille sa pidid Jureki tahtmise järgi leidma,” vastab peaarst. “Paberileheke, natuke ajalehte, papitükk.”

“Ma sain kätte selle noa, mille järele ma läksin.”

“See oli peibutis,” ütleb Brolin. “Sa ei arva ometi, et ta on nõus kannatama sellist valu lihtsalt niisama?”

Anders vaatab Roland Brolini, kes pühib käega ülahuulelt higi.

“Mis me teeme, kui patsient soovib kohtuda advokaadiga?” küsib Anders.

“Mitte midagi,” sosistab Brolin.

“Aga kas ta on seda sinult kunagi palunud?”

“Ma ei tea, ma ei ole kuulnud, mul on alati tropid kõrvas,” naeratab Brolin.

“Aga ma ei saa aru, miks …”

“Sul on seda tööd vaja,” katkestab peaarst teda. “Ma kuulsin, et sa olid oma aastakäigust kõige kehvem, sul on suured laenud kaelas, kogemused puuduvad, soovitusi pole.”

“Oled lõpetanud?”

“Anna mulle lihtsalt see kiri,” vastab Brolin ja surub lõuad kokku.

“Ma ei leidnud mingit kirja.”

Brolin vaatab talle hetke silma.

“Kui sa kunagi kirja leiad,” ütleb ta. “Siis ei tohi sa seda lugeda, vaid tood kohe mulle.”

“Arusaadav,” vastab Anders ja avab autoukse.

Talle tundub, et peaarsti ilme on veidi kergendunud, kui Anders rooli taha istub, ukse kinni tõmbab ja mootori käivitab. Ta ignoreerib Brolini koputust aknale, lükkab lihtsalt käigu sisse ja hakkab liikuma. Tahavaatepeeglist paistab Brolin, kes vahib autole tõsise näoga järele.