Читать книгу Põgenemine paradiisist - Michael Mortimer - Страница 11

Vahtkonnahoone, kell 0.05

Оглавление

Stalin istus endiselt laua taga ning jõi koos Mikojani ja Kalininiga.

Või nii, mõtles ta, ta on läinud. Parem ongi. Viripill.

„On juba hilja,“ lausus ta teistele.

Eemal laua taga ajas Galina Jegorova juttu Jekaterina Vorošilovaga.

„Aeg on käes,“ teatas Stalin natuke kõvemini, nii et kõik kuuleks. „Aeg väikseks järelpeoks – Zubalovos!“

Stalin tõusis püsti ja lasi ihukaitsjal parteiauto kohale tellida.

„Teie tulete ka kaasa,“ teatas Stalin naerdes ning võttis Jekaterina ja Galina kätest kinni, tõmmates neid kergel tantsusammul väljapääsu poole.

„Mina mitte,“ vastas Jekaterina. „Olen liiga väsinud, aga sõitke teie.“

Stalin hoidis kindlalt Galina käest kinni ning nad läksid ühes Vlasiku, Molotovi ja Kalininiga trepist alla garderoobi. Võtnud üleriided, läksid nad naerdes ja kaht viinapudelit käes hoides sisehoovi, kus pikk must auto neid juba ootas.

Põgenemine paradiisist

Подняться наверх