Читать книгу Olemise talumatu kergus - Милан Кундера - Страница 14

Kõik keeled, mis lähtuvad ladina keelest, moodustavad sõna „kaastunne„ eesliitega sou- (com-) ja sõnast, mis tähendas algselt kannatust (com-passion). Teistesse keeltesse, näiteks tšehhi, poola, saksa, rootsi keelde, tõlgitakse see sõna substantiiviga, mis koosneb samasuguse tähendusega eesliitest ja sellele järgnevast sõnast „tunne„ (tšehhi: sou-cit; poola: wspol-czucie; saksa: Mit-gefühl; rootsi: med-känsla).

Keeltes, mis lähtuvad ladina keelest, tähendab sõna „kaastunne„ (compassion): meie ei või külma südamega pealt vaadata teise inimese kannatusi; või: meie oleme kannataja suhtes osavõtlikud. Teisest sõnast, prantsuse sõnast pitié (inglise pity, itaalia pietà jne), mis on ligikaudselt samasuguse tähendusega, kostab koguni mingit heatahtlikkust selle vastu, kes kannatab. Avoir de la pitié pour une femme tähendab, et meie oleme selles asjas paremad kui naine, et meie kummardame tema ees, alandame ennast.

See ongi põhjus, mispärast sõna compassion või pitié ei ärata usaldust; näib, et see märgib halba, teisejärgulist tunnet, millel pole suuremat ühist armastusega. Armastada kedagi kaastundest, see tähendab teda tõeliselt mitte armastada.

Keeltes, mis ei moodusta sõna „kaastunne„ üldsegi tüvest „kannatus„ (passio), vaid hoopis substantiivist „tunne„, kasutatakse sõna ligikaudu samas mõttes, ent ometi pole võimalik öelda, et see märgib teisejärgulist, halba tunnet. Tema etümoloogia salapärane võim valab sõnale teistsugust valgust ja annab talle laiema tähenduse: kaastunnet tundma tähendab oskust elada kaasa teisele tema õnnetuses, ent ka tunda koos temaga mistahes muid tundeid: rõõmu, hirmu, õnne, valu. Selline kaastunne (wspolczucie, Mitgefühl, medkänsla mõttes) tähendab järelikult tundelise kujutlemise maksimaalset võimet, tundelise telepaatia kunsti; see on tunnete hierarhias kõige kõrgem tunne.

Kui Tereza nägi und, milles ta torkas endale nõelu küünte alla, siis reetis ta sellega iseendale, et ta oli salaja läbi vaadanud Tomáše laualaekad. Kui seda oleks Tomášele teinud mõni teine naine, ei oleks ta tollega eladeski enam rääkinud. Tereza teadis seda ja seepärast ta oligi Tomášele öelnud: „Kihuta mind minema!„ Kuid Tomáš polnud teda minema kihutanud, vaid oli võtnud tema käe ja suudelnud tema sõrmeotsi, sest tol hetkel oli mees ise tundnud valu Tereza küünte all, nagu oleksid neiu sõrmenärvid kulgenud otseteed mehe ajukäärudesse.

Kui inimest on õnnistatud kuratliku kingitusega, mida kutsutakse kaastundeks, siis ei saa ta külmalt hukka mõista seda, mida Tereza oli teinud, sest tolle teise inimese eraelu on püha ja tema intiimkirjavahetust sisaldavaid laekaid ei avata. Kuna aga kaastunne oli muutunud Tomáše pärisosaks (või needuseks), siis näis talle, et see oli olnud tema ise, kes oli põlvitanud kirjutuslaua avatud laeka ees, suutmata pilku lahti kiskuda lausetelt, mis Sabina oli kirja pannud. Tomáš sai Terezast aru ja rääkimata sellest, et ta oleks neiu peale vihastanud, ta hakkas teda koguni veelgi rohkem armastama.