Читать книгу Merekultuurilugu. Eesti randade tuletornidest - Peeter Peetsalu - Страница 26

ehitus- ja rekonstrueerimisaeg: 1729, 1841–1843

Otseste või kaudsete teadete kohaselt arvatakse Eestis olevat ühtekokku ligemale 30 rannakabelit ja -kirikut. Rannakabelid paiknesid sadamate vahetus läheduses, kus need olid hästi kättesaadavad meresõitjaile ja paikkondlikule rannarahvale. Virumaa piiresse jäänud sakraalehitistest on üks olulisemaid Ilumäe kabel, mida kunagi ammu kasutati tähtsa navigatsioonimärgina.

Koguteos „Virumaa“ on üht-teist aastate tagant talletanud: „Ilumäe abikirik oli olemas juba katoliku ajal, Johann Hirmsa sõdades häwitati tema aga ära, nõnda et a 1729 ta alguslist asukohta mitte enam kindlalt ära tunda ei wõidud. Selle ajani oli Kadrina õpetaja kohustatud ükskord kuus Palmse mõisas jumalateenistust pidama. Kui aga mõis Põhjasõjas täiesti ära häwitati, peeti jumalateenistust ajutiselt ühes mõisa rehes, kuni a 1729 Palmse omanik Arend Diedrich von der Pahlen Ilumäele uue ruumika puukabeli ehitas. Palmse mölder kinkis kabelile kella ja sealne „laulumees“ (palwetunni pidaja) altaripildi, mis seal praegu weel alles.“^[1.]

Ajaloodoktor Enn Tarvel on meie põhjaranniku asustuslugu jälgides tunduvalt konkreetsem: „Pärast katku, kui mõisahoone oli Põhjasõjas maha põlenud, pidas praost Hardtwig teenistust mõisa rehes. See ei meeldinud Palmse mõisnikule Arend Dietrich von der Pahlenile ning ta otsustas ehitada oma kabeli. Kuna ta aga paika, kus enne kabel oli seisnud, ei suutnud välja uurida, otsustab ta selleks anda platsi Ilumäel, et kabel tuleks koguduse keskele. See lause Kadrina kirikuraamatust veenab eriti, et seni polnud kabel Ilumäel seisnud ning et A. D. von der Pahlen ise valis selle paiga. Kui kabel oli korras, kinkis Porgaste mölder Arend kella.Kuigi Ilumäe kabel on suhteliselt noor, on seegi pääsenud rahvaluulesse. Porgaste Arendi kohta räägitakse, et see on saadud ühelt merehädas laevamehelt. Tema oli surmaohus tõotanud kinkida lähimale kirikule kella, kui peaks veel õnnelikult randa pääsema.“^[2.]

Üle rannikumadaliku hästi nähtava rannakabeli uue avara kivihoone ehitas Palmse mõisaomanik parun Carl Magnus von der Pahlen aastatel 1841–1843. Selle neogooti sugemetega hilisklassitsistliku kabeli kavandas arhitekt J. Schellbach. Ehitise enda kõrval ei saa kuidagi märkimata jätta Ilumäe barokseid vitraažimaale, mis on dateeritud 1729. aastaga. Kabeliakende 14 klaasimaalingut peetakse ainukordseteks Eesti kunstiajaloos, ent samavõrra peaksid need taiesed huvi pakkuma puht sotsiaalajaloolisest seisukohast lähtudes. Tegu on nimelt kunagi Rootsi kuningalt endale vabaduskirja saanud eesti kohalike talupoegade vappidega.

Umbes 30 rannakabeli ja -kiriku hulka loetakse ka Lääne-Virumaal paiknev Ilumäe kabel. Lauskja rannikumadaliku rannakabel on hea meresõidumärk laevameestele. Fotol Ilumäe kabel 1930. aastal.

Ilumäe esmamaining pärineb 1583. aastast (nimekuju Illomecki by), kuid Ilumäe küla teatakse Venedeverena juba 1286. aastast. Lootsiraamat tutvustab: „Lahe lõunarand on madal ja samuti metsaga kaetud, metsa taga umbes 3 miili rannast järsul mäekünkal asub Ilumäe küla valge kirikuga, mis kaugele paistab.“ Meie oma merendusloos nii märkimisväärset osa etendanud ühekülapoolsaare lähiümbruse akvatooriumi navigatsiooniolusid soodustas ühe olulise maamärgina Ilumäe kirik. Läänepoolsel sissesõidul julgustati meremeest järgmisel moel: „Kui Ilumäe kirik koosil 192º Käsmu tulepaagiga sihti lähevad, pööratakse […] ankrupaigale Käsmu küla juure.“^[3.]

Selline oli navigatsioonikirjanduse lakooniline soovitus meresõitjaile. Praeguse Lahemaa rahvuspargi territooriumil elunenud vanade randlaste mäletamist mööda on iidsel Põhja-Eesti pangal kõrgunud Ilumäe kabel ammustest aegadest alates kohalikele mere- ja rannameestele olnud ikka kui elutähtis navigatsioonitähis, maamärk sissesõidul Käsmu ja Eru lahte. Seda loomulikult tollal, kui meresõidutraditsioonide poolest kuulsa küla rahvas ei olnud veel ühistöö korras suutnud püstitada Käsmu tuletorni.^[4.] Palmse mõisahärrade rajatud Ilumäe rannakabeli enam kui ühe meetri kõrgune rist ja hoolikalt kullatud muna paistsid suurepäraselt üle rannamaa ja -lageda kaugele avamerele, juhatades turvalist koduteed ja aluste ohutut lahkumist silmapiiri taha. Mõisa vanaparun von Pahlen käis sakraalehitise torni kuldamistöid lausa isiklikult hoolega kontrollimas.