Читать книгу Mitte päris surnud - Peter James - Страница 5
Tänuavaldused
ОглавлениеMinu Roy Grace’i romaanisarja keskmes on Sussexi politsei maailm ning ma võlgnen tänu paljudele ametnikele ja tehnilistele töötajatele, kes mind alati rõõmuga vastu võtavad ja innukalt aitavad. Nimekirja tipus on selleks väga lahkelt loa andnud prefekt Joe Edwards. Täiesti asendamatu on mu hea elutark sõber erukomissar Dave Gaylor, kes on mulle Sussexi politseis hulk aastaid mentoriks olnud ja kes on Roy Grace’i tegelaskuju prototüüp. Tema on mu tähtsaim infoallikas ja loominguliste ideede varasalv, kes on mind pühaku kannatlikkusega käesoleva romaani, nagu ka eelmiste juures tublisti abistanud. Temata oleks see raamat hoopis kehvem tulnud.
Mainimist väärivad veel mõned nimed, ja palun vabandust, kui olen kedagi ära unustanud. Komissar Kevin Moore suhtus minusse suure poolehoiuga. Arvutikuritegude üksuse uurija Ray Packham ja tema naine Jen olid võluvalt abivalmis ja pakkusid leidlikku nõu. Brightoni allilma praegust seisu – ja selle ohjeldamist – on mul paljuski aidanud mõista eriüksuse konstaabel Paul Grzegorzek. Samamoodi seersant Julian Clapp, kes tõi mulle vahistamisprotsessi demonstreerides rohkem kui korra judinad ihule, ja inspektor Mark Powles Sussexi politseijõudude isikutuvastusüksusest.
Ma tänan inspektor Roy Appsi, inspektor Paul Furnelli, konstaabel Matt Websterit, inspektor Andy Parri, seersant Mark Bakerit, komissar Peter Colli; arvutikuritegude üksuse juhti seersant Phil Taylorit ja varem arvutikuritegude üksuses, nüüd aga riskianalüüsirühmas töötavat John Shaw’d; Julie Page’i üleriigilisest politsei andmebaasist; seersant Keith Halletit Sussexi politsei infovahetusüksusest; kriminalistikaosakonna juhti Brian Cooki; inspektor William Warnerit; vanemkriminalist Stuart Leonardit; vanemanalüütik Suzy Straughanit; seersant Jason Tingleyt; tugiisikuid nooremuurija Amanda Stroudi ja seersant Louise Pye’d; ning iseäranis politsei peakorteri kriminaaljuurdluste osakonna vanemkorrapidajat Tony Case’i, kes pühendas mulle heldekäeliselt aega ja osutas entusiastlikku abi.
Lisaks võlgnen südamliku tänu oma võrratutele abilistele Münchenist: vanemkomissar Walter Dufterile, Ludwig Waldingerile ja Detlef Pucheltile ehk Tedile Baieri kriminaalpolitseist, jaoskonnaülem Franz-Joseph Wilflingile Müncheni keskpolitseijaoskonnast; Andyle ja Sabinele Müncheni krimifestivali meeskonnast; Anette Lippertile, kes selgitas mulle Müncheni geograafiat; ja muidugi suurimale elavale saksa näitlejale Hans Jürgen Stockerile, kes kannatust kaotamata sõidutas mind vähemalt kümme korda mööda Müncheni vaatamisväärsusi, kui ma stseenidele tegevuspaika otsisin.
Mind on palju aidanud Essexi koroner doktor Peter Dean, patoloogiakonsultant doktor Nigel Kirkham, riiklik patoloog doktor Vesna Djurovic ja doktor Robert Dorion, kes juhatab hambaekspertiisi Montrealis kriminalistikateaduste ja kohtumeditsiini laboris ning on kirjutanud põhjapaneva käsitluse „Hammustusjälg kui tõendusmaterjal”. Tohutu tänu võlgnen oma vahvatele sõpradele Brightoni ja Hove’i morgist: Elsie Sweetmanile, Victor Sindenile ja Sean Didcottile, kes on olnud minuga lõpmata kannatlikud, ülimalt lahked ja hoolitsevad.
Aitäh teilegi Brian Ellis, doktor Andrew Davey, doktor Jonathan Pash, patoloogiatehnik Tom Farrer ja Robert Frankis – üks väheseid inimesi, kes tunneb autosid minust paremini. Aitäh Peter Baileyle entsüklopeediliste teadmiste eest Brightoni tänapäeva ja ajaloo, samuti raudteevõrgustiku kohta. Erilise tänu võlgnen ma lapsendamisnõustajale Chrissie Franklinile, kes on mind selle keerulise teemaga igakülgselt, tarmukalt ja väsimatult abistanud.
Alaline tänu Chris Webbile, kes hoiab mu arvuti töökorras ja vaatab, et failid kaotsi ei läheks, ning sügav kummardus mu eraviisilistele toimetajatele Imogen Lloyd-Webberile, Anna-Lisa Lindebladile ja Sue Ansellile, kes loevad käsikirja eri etappides ja annavad väärtuslikke soovitusi. Tänu ka Midase reklaamiagentuuri usinatele töötajatele Tony Mullikenile, Margot Vealile ja Amelia Rowlandile.
Ma tänan õnne, et mind esindavad oivaline kirjastusagent Carole Blake – kellel ma aitan auga välja teenida neid mustmiljoneid disainerkingade paare – ja filmiagent Julian Friedmann. Ma pean väga suureks auks, et mu raamatuid avaldab Macmillan. Eraldi tahan esile tõsta järgmisi inimesi: Richard Charkin, David North, Geoff Duffield, Anna Stockbridge, Vivienne Nelson, Marie Slocombe, Michelle Taylor, Caitriona Row, Claire Byrne, Ali Muirden, Richard Evans, Chloe Brighton, Liz Cowen, minu keeletoimetaja Lesley Levene ja kõige tähtsamana lõpuks Stef Bierworth – sinust toredamat pole! Mandri-Euroopas võlgnen taas suure Danke! oma Saksa kirjastusele Scherz nende uskumatu huvi eest. Eeskätt teile Peter Lohman, Julia Schade, Andrea Engen, Cordelia Borchardt, Bruno Back, Indra Heinz ja vapustav Andrea Diederichs, suurim elav saksakeelne toimetaja.
Nagu ikka tänan oma ustavaid hurdakoeri Bertiet, Sootyt ja Phoebet, kes tuletavad mulle meelde, et elu ei seisne vaid kirjutuslaua taga istumises.
Eelviimane, kuid suurim tänu kuulub mu kallile Helenile, kes uskus, et ma saan hakkama, ega lubanud mul allaandmisele mõeldagi.
Viimane, väga eriline tänu kuulub taas kord teile, minu raamatute lugejad. Aitäh kirjade ja lahke julgustuse eest! See on mulle äärmiselt oluline.
Peter James, Sussex, Inglismaa
