Жанры
Авторы
Контакты
О сайте
Книжные новинки
Популярные книги
Найти
Главная
Авторы
Robert Service
Külma sõja lõpp 1985-1991
Читать книгу Külma sõja lõpp 1985-1991 - Robert Service - Страница 1
Оглавление
Предыдущая
Следующая
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
...
24
Оглавление
Купить и скачать книгу
Вернуться на страницу книги Külma sõja lõpp 1985-1991
Оглавление
Страница 1
Страница 2
Страница 3
Страница 4
SISSEJUHATUS
Страница 6
1. RONALD REAGAN
Presidendina ei olnud mul taskus mingit rahakotti, raha, autojuhiluba ega võtmeid – olid ainult salajased koodid, mida kasutades olnuks võimalik hävitada suurem osa maailmast, nagu meie seda tunneme.
Inauguratsioonipäeval, kui mind oli paar päeva varem teavitatud, mida pean tegema, kui peaks olema vajalik saata välja Ameerika tuumarelvad, võtsin enesele suurima vastutuse oma elus: vastutuse kõikide inimeste elu eest.
[5.]
2. VIIMSEPÄEVALAHINGU PLAANID
Nõukogude sõjaline strateegia lähtub seisukohast, et kui Nõukogude Liit tõugatakse tuumasõtta, peavad nõukogude rahvas ja selle relvajõud olema valmis äärmiselt raskeks ja pikaajaliseks katsumuseks. Sellisel juhul on Nõukogude Liidul ja vennalikel sotsialistlikel riikidel imperialistlike riikidega võrreldes teatud eelised: kindlad sõjalised eesmärgid ning eesrindlik ühiskonna- ja riigisüsteem. See annab neile objektiivse võimaluse saavutada võit.
[1.]
Ükskord mingil õppusi puudutaval nõupidamisel kindralstaabis sai mul hing täis ja ma ei suutnud end enam tagasi hoida, sest selgus, et osa raha läheb valitsusele tagasi. Tõusin püsti ja ütlesin Jaruzelskile: „Kindral, tsiviilkaitsele tuleks anda rohkem raha, et oleks võimalik ehitada hea ja kindel punker. Paneme sinna punkrisse sada poola meest – niisugused tõesti tublid täkud – koos kahesaja naisega ja nii olekski võimalik poola rahvas taastada. Andke selleks ometi raha!” Jaruzelski muidugi solvus ja ütles: „Mis jama te ajate?” Vaatame olukorda realistlikult. Me teame, mis võib juhtuda, mis meid ähvardab. Me anname enesele aru, mida tuumasõda Poolale tähendab. Noh, pärast seda meid pole lihtsalt olemas. Ameeriklased ega venelased seda küll ei kahetse. Me peaksime – ma ei tea – kuidagi valmistuma. Ja tõepoolest, üks korralik punker peaks küll olema ette valmistatud, nii et saaksime lõpuks poola rahva taastada.
[23.]
3. REAGANAUDID
Peame võtma arvesse meie liitlaste seisukohta, aga peame ka mõtlema, kas tahame aidata nõukogulasi või mitte, ja me ei tohi võtta hoiakut, et kui meie neile ei müü, siis keegi teine müüb. Mõnikord ongi see tõsi, aga meie poliitika peaks olema väga piirav. Peaaegu kõik on abiks nende sõjaväele ja aitab nende majandust. Me teame, et neid rahuldab ainult tooniandev seisund kogu maailmas, ja me ei tohi lepitust otsides neile kaasa aidata.
[33.]
Me vähendasime kontrolli kaubavahetuse üle nõukogulastega kolmveerandi võrra, kui lõpetasime teraviljamüügi embargo. Poleks sugugi järjekindel avaldada neile survet, samas kui me ise leevendame piiranguid.
[37.]
Oleme ühemõtteliselt torujuhtme ehituse peatamise poolt. Juhtkond ei hakka meie liitlaste arvamusi kokku võtma ja siis otsustama, et olete kaotanud. Teie otsustate, mis on vajalik, ja siis teete seda. Eurooplastele peaks see selge olema. Teie otsustate, mis on vajalik, ja siis teete seda.
[38.]
USA-st, Kanadast, Austraaliast ja Argentinast koosnev kartell kontrollib 78 protsenti kogu maailma nisukaubandusest, 87 protsenti kõikide teraviljade ja 90 protsenti sojaubade kaubandusest. Kui võrrelda, siis kolmteist OPEC-i riiki kontrollivad 71 protsenti naftakaubandusest. Praeguste hindade puhul võiks USA osta 20 miljardi dollari – mis on vähem kui kümnendik riigikaitse eelarvest – eest maailmaturult kokku iga viimasegi buššeli teravilja. Kuluks üksnes murdosa sellest summast, et Ameerika ja Argentina põllumehed ei saaks kahju, kuna Nõukogude Liidule ei tohi teravilja müüa. See oleks tõepoolest väga tõhus mõjutushoob, aga see oleks ka erakordne abinõu, mida ei tohi kergesti rakendada. Maailma silmis oleks see õigustatud ainult siis, kui seda teha väga spetsiifilisel ja tähtsal eesmärgil.
[40.]
4. AMEERIKA HEIDAB KINDA
Esimesel pressikonverentsil presidendina ütlesin vastuseks otsesele küsimusele, et tublide marksistide-leninlastena on Nõukogude juhid otsesõnu ja avalikult kuulutanud, et ainus kõlblus, mida nad tunnistavad, on niisugune, mis aitab edendada nende üritust, see tähendab maailmarevolutsiooni. Nähtavasti oleksin pidanud viitama, et ma kõigest tsiteerisin nende juhtvaimu Leninit, kes ütles 1920. aastal, et nad ei tunnista ühtki kõlblust, mis lähtub üleloomulikkuse ideedest – niiviisi nimetavad nad religiooni – või ideedest, mis ei toetu klassipõhimõtetele. Kõlblus allutatakse täielikult klassisõja huvidele. Ja kõik on moraalne, mis on vajalik vana, ekspluateerimisel rajaneva ühiskondliku korra hävitamiseks ja proletariaadi liitmiseks.
Hüva, minu meelest illustreerib asjaolu, et palju mõjukaid inimesi ei tunnista seda nõukogulaste doktriini algtõde, ajaloolist vastuseisu totalitaarsele korrale just seepärast, mida see enesest kujutab. Nägime seda 1930. aastatel. Näeme seda liigagi sageli ka tänapäeval.
[5.]
5. SÜMPTOMID ON TUVASTATUD,RAVIST ÖELDAKSE ÄRA
Seltsimehed! Räägime jälle asjadest, mis on meil saanud alaliseks teemaks: teravilja ja muude toiduainete ostud välismaalt. Jõudsime nii kaugele mitme aasta eest pärast rasket ikalduseaega. Tegime seda kõhklemata. Ja esimene, kes üle pika aja sellega ei nõustunud, oli meie endi kallis Leonid Iljitš: „Kuidas saame meie, teravilja tootev riik, korraga minna ameeriklaste juurde teravilja ostma?” Edaspidi aga harjusime nende ostudega. Kujunes välja omamoodi automaatne protseduur: hakkasime ostma teravilja igal aastal; ostma võid siit või sealt, liha kusagilt mujalt, piima veel mõnest neljandast kohast.
[12.]
Muidugi, te saate ju aru, et nad ei müü meile kõike seepärast, et meil on nende meelest ilusad silmad. Nõutakse raha. Ma ei taha kedagi hirmutada, aga pean ütlema, et oleme viimastel aastatel raisanud sellele kulukale ärile kümneid miljardeid kuldrublasid.
[13.]
Mis pilguga me seda kõike vaatame? Öeldakse, et meil vedeleb kuld igal pool maas. Aga sellega ei toida kedagi ära. Ja nii me siis ostamegi toiduaineid ja toidame oma rahvast. Aga see pole ju tõsi.
Pole tõsi, et kuld vedeleb igal pool maas. Tänapäeval, seltsimehed, ei vedele kuld lihtsalt maas. Kõik, kes jälgivad rahvusvahelist elu, teavad, et kuld on praegu võitlusvahend ja et ameeriklased peavad rahandussõda kõikide, aga eelkõige Nõukogude Liidu ja teiste sotsialistlike riikide vastu.
[15.]
Saime nüüd statistika peavalitsusest andmed 1982. aasta kohta. Mida siis nende andmete kohta öelda? Muidugi ütlevad need, et plaan on täidetud. Aga see pole tõsi, sest täidetud on korrigeeritud plaan, rahvamajanduse arendamise plaan aga on täitmata. See on näide, kuidas me jõuame olukorda, kus me ise tekitame desinformatsiooni.
[26.]
{buyButton}
Подняться наверх
