Читать книгу 100 nõuannet, kuidas elada 100-aastaseks - Roger Henderson - Страница 10

Paljud mehed, kes tulevad mu vastuvõtule, teevad seda ühel põhjusel kahest. Esimene on see, et nad muretsevad oma tervise pärast, teine aga see, et neid on saatnud – tihtipeale lausa sundinud tulema – muretsev abikaasa. Sagedamaid selliseid muresid on seotud eesnäärmega ning tavaliselt tekivad need pärast seda, kui meedias on olnud nimetatud probleemile suunatud kampaania. On lausa üllatav, kui vähe teatakse sellest vähivormist, kuigi ta tabab elu jooksul ühte meest kaheteistkümnest. Ühendkuningriigis sureb sellesse üle 10 000 mehe aastas – igas tunnis üks – ja Austraalias on esinemissagedus vaid natuke madalam. Asi on veel traagilisem seetõttu, et see haigus on tihti täiesti ravitav isegi siis, kui ta on kaugemale levinud.

Saja aasta eest oli meeste keskmine eluiga Euroopas või Ameerikas ainult 49 aastat. Nüüd on see tõusmas 80 aasta lähedale ja kuna eesnäärmehaigus muutub sagedamaks vanemas eas, saame paratamatult eesnäärmevähi pideva sagenemise tunnistajateks eelseisvatel kümnenditel. Tõepoolest ennustavad mõned kalkulatsioonid, et eesnäärme vähi või healoomulise suurenemise juhtude arv kahekordistub aastaks 2020.

Niisugused statistilised andmed on osalt põhjustatud laialt levinud võhiklusest eesnäärme ja tema otstarbe suhtes. See on tilluke, umbes kreeka pähkli suurune nääre, mis paikneb kusepõiel ning mille ülesanne on üksnes sekreedi valmistamine seemnerakkude toitmiseks. Eesnäärme aeglane suurenemine täiskasvanueas, eriti pärast 50. eluaastat, on normaalne protsess, mis sageli kutsub esile “vana mehe prostata” nime all kirjeldatud sümptomeid. Niisuguse seisundi täpne nimetus on BPH (healoomuline prostata hüpertroofia) ja teda tekitab suurenenud eesnäärme poolt kusepõiele avaldatav surve või kuse väljavoolu takistamine. Paljud esilekutsutud nähud on sarnased eesnäärmevähi omadega, kuigi BPH-l pole vähiga mingit seost.

Peamised sümptomid eesnäärmevähi puhul, mil selle elundi rakud hakkavad kontrollimatult jagunema ja levima, on igal mehel eripärased, mille hulgas on ka mitmeid ühiseid. Tavalised – ja paljusid mehi kimbatusse viivad – probleemid on sage urineerimisvajadus päeval või öösel, väljutatava kuse nõrk juga või ainult nirisemine ja vajadus mõnda aega oodata, enne kui urineerimine õnnestub. Võimalikud on ka vere leidumine uriinis, valu urineerimisel, mõnikord valu seljas või impotentsus. Et eesnäärmevähk areneb aeglaselt, võib kuluda aastaid, enne kui ta kasvab nii suureks, et ilmnevad sümptomid ja pannakse diagnoos, kuid paljud mehed lihtsalt ignoreerivad oma probleeme, oletades, et need on põhjustatud vanadusest.

Kuigi keegi ei tea täpselt, mis eesnäärmevähki põhjustab, on nüüd olemas lihtsaid ja hõlpsasti kättesaadavaid teste, mis võimaldavad seda haigust diagnoosida juba varajastes staadiumides ja seeläbi hõlbustada ravimist. Esimene nendest on digitaalne uurimine, millega saab perearst selgitada näärme suurust, kuju ja struktuuri. Sellele järgneb harilikult vereanalüüs, mida nimetatakse PSA (prostata spetsiifilise antigeeni) testiks ning PSA kõrgenenud tase võib nõuda spetsialisti hinnangut, kes teeb kindlaks, kas leidub vähirakke. Võidakse rakendada ultraheliuuringut, näärme biopsiat ja tavalist luustiku röntgenuuringut, et näha, kas esineb kasvaja ning kas see on levinud väljapoole eesnääret. Pärast vajaliku informatsiooni kogumist saab alustada ravi, mis vajab individuaalset lähenemist, sest pole mingit ühtset, kõikidele patsientidele sobivat tegevussuunda. Võimalike meetodite hulka kuuluvad operatsioon, kiiritusravi, hormoonravi või – üldse mitte mingit ravimist. Viimatinimetatu võib paljusid üllatada, ent vanematele meestele, kelle vähk pole agressiivne või kiirekasvuline, võib see olla eelistatud ja ohutuim valikuvõimalus.

Tee endale selgeks, kus eesnääre asub, mida ta teeb ja missugused on eesnäärmevähi ohutunnused. Et ravi edukus sõltub varajasest avastamisest, ära sure vaid piinlikkustunde tagajärjel.