Читать книгу 100 nõuannet, kuidas elada 100-aastaseks - Roger Henderson - Страница 9

Prantslastel on nende maksad, ameeriklastel nende kolesteroolitase ja inglastel – noh, inglastel on nende sooled. Vahel ma mõtlen, et võiksin mõnele patsiendile midagi öelda, ent niikaua kui olen neilt pärinud nende sooletegevuse kohta, on nad õnnelikud selle üle, mida neile räägin. Kuid siiski tunnevad paljud meist piinlikkust seedimisega seotud probleemide arutamisel. See võiks olla isegi naljakas, kui poleks fakti, et Ühendkuningriigis jääb soolevähk esinemissageduselt meestel teisele ja naistel kolmandale kohale kõigi vähivormide seas. Pettumuseks arstidele on see vähk piisavalt varajase avastamisel korral üks kõige edukamalt ravitavaid – 90 % on võimalik täiesti välja ravida. Viimase aja andmed kinnitavad inimeste vastumeelsust mõelda soolevähile, näidates, et üle poole elanikkonnast ei otsi kunagi väljaheitest verd enne tualetis vee pealetõmbamist ning vähem kui üks inimene neljast tunnistab, et soolevähk võib põhjustada püsivat kõhulahtisust või veritsust pärakust. Vanemad inimesed (55 ja üle selle) taipavad niisugust seost paremini, mis on ka hea, sest enamik juhte tulebki ette just selles vanuserühmas.

Peamiste sümptomite hulka kuuluvad tavalisest erinev sooletalitlus, veritsus pärasoolest, kaalukaotus ja kõhuvalu. Suurem osa vähkidest tekib pärasooles ja sellele lähedastes jämesoole osades. Neid võib hõlpsasti näha elastse sigmoidoskoobiga, millega saab otsida soole lõpposas väikesi polüüpe või kasvajaid – tihtipeale vähitekke varajasi tundemärke. Et polüübid kasvavad sageli aeglaselt ja ei tekita valu, on kõrgendatud valvsus teiste sümptomite märkamiseks väga tähtis. Praegu tegeldakse just hindamisega, kas ühekordne uuring elastse sigmoidoskoobiga 60 aasta vanuses on ohutu ja tasuv meetod soolevähist põhjustatud surmajuhtude arvu vähendamiseks. Esialgsed tulemused näitavad, et 98 % sõeluuringu läbinud inimestest mitte ainult ei soovi selle testi kordamist edaspidi, vaid soovitavad seda ka sõbrale. Lisaks selgub esimestest andmetest, et ühel inimesel 300st sõeluuringu läbiteinust on leitud soolevähk, mis näitab, kui sage on see potentsiaalselt väljaravitav haigus.

Pärilik seotus soolevähiga – näiteks selle esinemine kas vanematel või muudel lähisugulastel – võib osutada sõeluuringu rakendamise vajadusele, et kindlaks teha riski suurus. Õnneks saavad arstid aina rohkem informatsiooni täpse riski kohta, mis varieerub sõltuvalt sellest, kui lähedalt sugulane on haigust põdenud isik.

Soolevähk on küllaltki sage, kuid väga hästi ravitav. Selle sümptomid ei kao üksnes nende ignoreerimisega. Pöördu varakult arsti poole, hakka aegsasti ravi saama, parane kiiresti.