Читать книгу 100 nõuannet, kuidas elada 100-aastaseks - Roger Henderson - Страница 17

Üks inglaste halvemaid omadusi on nende eriline kirg suurte päevitamata nahapindade paljastamiseks päikesele iga ilusa ilma korral. Esmaspäeva hommikul pärast päikeselist nädalavahetust puutun ma alati kokku tugeva päikesepõletusega nii väikelastel kui ka täiskasvanutel. Koos sellega, kuidas kasvab meie arusaam nahavähist, tundub idee sellest, et pruuniks päevitunud nahk on midagi head, aina rohkem halva naljana. Ja veel häirivam on fakt, et ühe hiljutise ülevaate järgi sidus alla 50 % patsientidest nahavähki päevitamisega. Lisades sellele välisreisid, päikesevannide võtmise ja osoonikihi õhenemise pole imestada, et nahavähk sageneb kiiresti, ületades Ühendkuningriigis 40 000 juhtu aastas, kusjuures rahvaarvu kohta suhteliselt on see näitaja Austraalias veelgi kõrgem.

Kõige ohtlikum nahakasvaja on maliigne melanoom. See tabab kõige sagedamini naisi ja heledanahalisi ning blonde või punaste juustega inimesi, kuigi ohustatud on igaüks. Nüüd on kindlaid tõendeid selle kohta, et päikesepõletus vanuses alla 16 eluaasta suurendab samuti melanoomiriski hilisemas elus ja et päikese eest kaitsta on vaja juba alates noorest east. Selleks soovitatakse varjata end päikese eest keskpäeval, mil ohtlik ultraviolettkiirgus on kõige intensiivsem; kanda mütse ja kübaraid (kui näete rõivaid või kübarat vastu valget hoides nendest läbi päikesevalgust, pakuvad need vähe kaitset); kasutada kõikjal, kus võimalik, tugevat päikeseblokaatorit “päevituskreemide” asemel. Nõuetekohaste hoiatuste ja selgitustöö rakendamisega varasest elueast peale – nagu reegel ilma mütsita mängu ei tule Austraalias – peaks melanoomide esinemissagedus järgmistel aastakümnetel vähenema. Kuid see on väike lohutus nendele mu patsientidele, kes praegu juba seda haigust põevad ja kes nautisid pikka päevitamist, püüeldes keha kauniduse poole, kuid kelle kehad on nüüd traagilisel viisil kõike muud kui ilusad.

Sünnimärkide suhtes on kasulik meeles pidada “ABCDreeglit” ning ohtlikke märke, millele peaks pöörama tähelepanu. (Tähekombinatsioon ABCD on moodustatud vastavate ingliskeelsete sõnade algustähtedest. – Tõlk) Nimetatud reegli neli küsimust on järgmised. Kas sünnimärk on asümmeetriline? Kas see veritseb? Kas see on muutnud värvust, läinud tumedaks või mustaks? Kas selle läbimõõt on suurenenud? Kui vastus ühele nendest küsimustest on jaatav, peab küsima meditsiinilist nõu. Arstid eelistaksid näha pigem kahjutut sünnimärki, kui et nende ette ilmub patsient maliigse melanoomiga liiga hilja.

Melanoomihaiged räägivad mulle tihti teatava kibedustundega, et sellist asja nagu ohutu päevitus pole olemas. Üks patsient kommenteeris hiljuti: “Sellel, kes iganes ka ütles, et ilu on vaid väline, oli õigus”. Paraku jah.

Naha melanoomid on hõlpsasti ennetatavad. Ole päevitamisega mõistlik, pea meeles “ABCD-reeglit” melanoomi kohta ja ära kunagi eksi päevitunud naha terveks nahaks pidamisega.