Читать книгу 100 nõuannet, kuidas elada 100-aastaseks - Roger Henderson - Страница 14

On vaja vaid kainet mõistust taipamaks, et ennast uurides ja regulaarselt arstlikul kontrollil käies ei aita sa kaasa mitte ainult haiguse varajasele avastamisele, vaid suurendad samuti võimalust täielikuks paranemiseks igasugusest avastatud haigusest. Kuid paljud inimesed ei tee seda ka sellepärast, et nad ei tea, mida otsida või siis valivad fatalistlikuma juhtmõtte: “Ootan ja vaatan, kas see minuga juhtub”. Kuigi aeg-ajalt kontrollil käimine on lihtne asi, veedame kahjuks arvatavasti rohkem aega kaalutledes, mis numbriga loteriipiletit võtta kui mõeldes tervise regulaarsele kontrollimisele.

Nii mehed kui naised peaksid järjekindlalt kontrollima oma nahka selliste uute moodustiste suhtes nagu vermed, mis ei parane või sünnimärgid, mille suurus, kuju või värvus on muutunud. Selliste hoiatavate märkide leidmisel tuleb kohe arsti poole pöörduda.

Ära unusta ka hambaarsti, kellel peaksid laskma oma suhu vaadata samuti regulaarselt. Nende visiitide vahepeal vaata peeglit kasutades, kas on muutusi huulte, igemete, keele või põskede sisepinna värvuses, kas seal leidub kärni, lõhesid, haavandeid, valgeid laike, turset või veritsust. Kui esineb mingi selline sümptom, siis vajab see uurimist – eriti juhul, kui suitsetad intensiivselt, tarbid rohkesti alkoholi või oled vanem kui 50 aastat.

Meestel tuleb alati valvel olla eesnäärmeprobleemide suhtes ning nad peaksid ideaaljuhul laskma pärasoolt kindlate ajavahemike järel digitaalselt uurida, et kindlaks teha kõvad või kämbulised piirkonnad eesnäärmes. Paraku on see küsimus vaidlusalune ja Ameerikas palju intensiivsemalt organiseeritud kui Ühendkuningriigis, kuid osana üldisest “terve mehe” kontrollsüsteemist peaks seda alati arutama ja sobivuse korral rakendama.

Kui eesnäärmevähk valdab keskealiste ja vanemate meeste seas, tekib munandivähk sageli vanuses 15 kuni 32 eluaastat. Enamiku nendest vähkidest leiavad kas mehed ise munandite enesevaatluse käigus või nende partnerid seksimise ajal. Kui avastad seal mingi “tüki” või märkad mingit muud muutust, näiteks raskustunnet, turset, ebaharilikku hellust või valu, peaksid pöörduma arsti poole.

Naiste kohta on selles raamatus eespool kõneldud rinnanäärmete sõeluuringutest, kuid tasub korrata, et mida varem rinnavähk avastatakse, seda laiem valik on naisel ravivõimalusi ja seda suuremad on tal täieliku paranemise väljavaated. Seepärast on oluline, et see haigus avastataks nii varakult kui võimalik. Naine peab sel teemal arstiga rääkima – eriti siis, kui perekonnas on esinenud rinnavähki –, esitama küsimusi tähelepanu väärivate sümptomite kohta ja kokku leppima aja kontroll-läbivaatuseks. Ta peaks küsima ka mammogrammide (rinnanäärmete röntgenuuringute), “terve naise” kontrollsüsteemi ja rinnanäärmete enesekontrolli kohta. Viimast rakendades saab naine teada, mis tundub ja näeb tema rindades välja normaalsena ning nii on tõenäolisem märgata igasugust muutust. Õnneks pole suurem osa “tükke” rinnanäärmetes küll mitte vähk, aga alati on tähtis lasta selliseid moodustisi uurida nii kiiresti kui võimalik.

Regulaarsed äigeuuringud on mõeldud emakakaelavähi varajaseks avastamiseks ja selle tegemiseks kogutakse tupe ülaosast ning emakakaelast väikese harja või lameda puupulga abil materjali rakkude mikroskoopiliseks uurimiseks. See koematerjal asetatakse alusklaasile ning vaadatakse läbi mikroskoobi, kas leidub vähi- või muid ebanormaalseid rakke. Äigepreparaate peaksid naised hakkama tegema 18-aastaseks saamisel või seksuaalselt aktiivseks muutumisel ning kuigi emakakaela sõeluuringud ei hoia iial ära kõiki emakakaelavähi juhte, on tõestatud, et ainuüksi Ühendkuningriigis päästavad need 1000 kuni 2000 elu aastas.

Regulaarsed kontrollid ei ole vabad eksimustest, kuna nad kujutavad endast vaid hetkvõtet sellest, kuidas on kellegagi lugu ühel konkreetsel päeval. Ometi on palju parem olla valvel varajase haiguse olemasolu suhtes kui seda mitte olla – küsige vaid mu patsientidelt, kelle potentsiaalselt tõsised probleemid avastati varakult just sel moel.

Tee kindlaks, missugune enesevaatlus on kasulik ja kui tihti seda rakendada. Selles suhtes aitab sind perearst või tema õde. Ja kuigi regulaarsed kontrollkäigud arsti juurde võivad olla “ebatäpne teadus”, on see palju parem kui üldse mitte midagi.