Читать книгу Kuidas aidata depressioonis noori - Roslyn Law - Страница 7

On veel mõned olulised asjad, mida sul oleks kasulik teada, et raamatu järgnevatest peatükkidest sulle abi oleks. Neid seisukohti on kinnitanud palju aastaid tehtud uuringute tulemused.

• Depressiooni haare nõrgeneb, kui sa toetud lähedastele.

• Teiste inimestega vestlemine aitab sul ennast paremini mõista ja aitab ka neil paremini aru saada, millist toetust millisel hetkel sa täpsemalt vajad.

• Oskus vajadusel teistele inimestele toetuda on oluline nii praegu kui ka kogu elu jooksul edaspidi.

Depressioon püüab igati väita, et sellised soovitused pole tõsi. Ta räägib, et saad paremini üksinda hakkama. Seepärast tahadki nii palju aega veeta üksinda oma magamistoas – sa usud, et see tõesti aitab ja järgid kuulekalt depressiooni poolt jagatud käske. Tegelikult on depressioon väga halb nõuandja. Depressioon teab, et ta on tugevam just siis, kui sa oled üksi, mitte siis, kui teised sind toetavad ning ta ei taha, et sina seda taipaksid. Kuid nüüd on see saladus paljastatud!

Janine

Janine ei taha kooli minna. Ta ei suuda pead padjalt tõsta, kuna oli jälle öösel kella kolmeni üleval, püüdes – taaskord – oma kodutöödega järje peale saada. Ta ei suutnud keskenduda ja luges ühte küsimust ligi sada korda üle. Ta proovis keskenduda, aga siis tekkis tal kiusatus piiluda Facebooki – lihtsalt korraks –, et näha, mida ta sõbrad teevad. Tund hiljem oli ta ikka veel Facebookis ja see halvendas ta enesetunnet veelgi, kuna ta nägi, kuidas kõigil teistel oli koos lõbus ja tema nende hulka ei kuulunud. Viimasel ajal on ta koolist palju puudunud, kuna ei suuda teistega sammu pidada ja ta ei taha ka halvas mõttes silma paista. Alguses ei tundunud asi nii hull, aga nüüd on ta veelgi rohkem maha jäänud ja teistele järele jõuda näib võimatum kui iialgi varem. Ta mõtleb, et see on nii ebaaus, et vaatamata pingutustele ei suuda ta midagi korralikult ära teha, kuna on nii väsinud ja kõik näib mõttetuna. See tekitab omakorda ärevust ja masendust ja ta surub pea veelgi sügavamale patja.

Kuna ta on koolist palju puudunud, siis pole ta ammu enam oma sõpru näinud ja talle näib, et nemad saavad temast palju paremini hakkama. Ta ei taha end rumalana näidata ja seepärast pole vastanud nende tekstisõnumitele – ja ega neid sõnumeid viimasel ajal enam eriti palju polegi. See ärritab teda veelgi enam, sest näib, nagu oleksid nad ta unustanud ja edasi liikunud. Mõned sõnumid on olnud ka päris kurjad – sõbrad on kirjutanud, et Janine ignoreerib neid. Ta pole osanud neile midagi vastata ja seetõttu ta lihtsalt kustutab need sõnumid ära, mis teeb ta veelgi õnnetumaks ning üksildasemaks.

Kui ta siis kõnealusel päeval lõpuks kolm tundi hiljem kooli jõuab, näeb ta kohe ühte oma sõpradest. Esmalt tajub Janine kohe endas süütunnet, kuna ta pole sõbra sõnumitele vastanud, ja nüüd kardab ta, et sõber on ta peale vihane, kuigi samas pole see sõber lõpetanud talle sõnumite saatmist. Janine hakkab juba vabandama, aga enne kui ta jõuab seda teha, hakkab sõber rääkima, kui suurt muret valmistavad talle eelseisvad eksamid. Näib, nagu ei olekski tal Janine’iga mingeid probleeme – ta hakkab kohe oma muredest rääkima. Janine on päris üllatunud, kui ta kuuleb enda muredega nii sarnast juttu teise suust.

Seejärel otsustab Janine riskida ja rääkida oma sõbrale oma halvast enesetundest. Tema üllatuseks mõistab sõber teda – vähemalt osaliselt, peamiselt tema muret eksamite pärast, sest ta ise muretseb samadel põhjustel. Sõber räägib nüüd, et ta ongi Janine’le sõnumeid saatnud, et kokku saada ja koos õppida, kuna tal on kergem õppida, kui tal on võimalus teisega arutada. Hetkeks tunneb Janine end pisut vähem üksikuna ja näib, et on siiski võimalus teistele järele jõuda. Talle meeldib mõte, et on keegi, kellelt küsida, selle asemel et üksi edasi pusida. Ta otsustab proovida ja ütleb sõbrale, et tahab temaga koos õppida. Esimest korda pika aja jooksul märkab ta end naeratamas ja tunneb, kuidas osa koormast ta õlult maha veereb.

Mil moel erineb Janine’i enesetunne loo aguses ja lõpus?

Esmalt plaanis Janine omapäi ise asjadega hakkama saada. Tol hetkel keegi ei toetanud teda ja probleemid olid rasked. Ta oli masenduses ega saanud öösiti magada. Depressioon oleks lausa õitsele puhkenud, kui ta oleks endiselt püüdnud üksinda sellega toime tulla.

Loo teises pooles räägib ta oma murest ja avastab, et keegi mõistab teda. See aitab tal kergemini ka lahendust leida, mis omakorda tõstab ta tuju ja ta ei tunne end enam nii üksikuna. Depressioon ei jää kestma, kui astud sellele vastu koos lähedaste inimestega.

Seepärast polegi NIT individuaalteraapia, vaid teraapia, kus kõige paremaid tulemusi on võimalik saavutada, jagades oma muresid ning teisi endale appi kaasates. Käesolevast raamatust leiad palju informatsiooni ja mitmeid harjutusi, mis aitavad sul enesetunnet parandada, aga see kõik saab juhtuda alles siis, kui oled raamatu läbi lugenud ja seejärel hakkad neid ideid koos oma abilistega praktikasse rakendama. Depressioonist tervenemine nõuab meeskonnatööd. See võib näida heidutav, aga oma meeskonna loomine on esimene ja kõige suurem samm tervenemise poole, depressioonist vabanemise poole.