Читать книгу Head ended - Terry Pratchett Neil Gaiman - Страница 21

Mr. Youngile ei meeldinud ei Damien ega Wormwood. Ega ka ükski teine õde Mary Tatraveski muudest soovitustest, mis seostusid poole põrgu ja suurema osa Hollywoodi kuldse ajastuga.

„Nojah,” arvas kergelt haavunud nunn viimaks. „Minu arust pole Errolil midagi viga. Ja Caryl ka mitte. Mõlemad on väga ilusad ameerika nimed.”

„Mina mõtlesin midagi… traditsioonilisemat,” õigustas end Mr. Young. „Meie perekonnas on alati eelistatud korralikke lihtsaid nimesid.”

Õde Mary lausa säras. „Täitsa õige! Vanad nimed on alati paremad, kui te minu arvamust kuulda tahate.”

„Korralik inglise nimi, just nagu piiblis olid,” jätkas Mr. Young. „Matthew, Mark, Luke või John⁹,” mõtiskles ta. Õde Mary võpatas. „Ainult et minu arust pole need tegelikult päris korralikud piiblinimed. Kõlab rohkem kauboide ja jalgpallurite moodi.”

„Saul on päris kena,” püüdis õde Mary asja paremuse poole pöörata.¹⁰

„Ega ma päris vanaaegset nime ka ei taha.”

„Või Kain. See kõlab väga moodsalt,” ponnistas õde Mary edasi.

„Hmmm.” Mr. Youngi näole tekkis kõhklev ilme.

„Või siis… Noh, Adam sobib ju ka alati,” lõpetas õde Mary. Üsna ohutu variant, mõtles ta.

„Adam?” kordas Mr. Young.