Читать книгу Rootsi hiilguses ja varjus - Tõnis Arnover - Страница 5

Rootsi on meie lähiriik, aga kui palju me tast õieti teame. Tõlkides soomerootsi kirjaniku, poliitiku, filmimehe ja arvamusliidri Jörn Donneri raamatut „Rootsi. Rännakud võõral maal“, üllatas mind tema mööndus, et olles Rootsis elanud ja töötanud 30 aastat, on see maa talle kui soomerootslasele ikkagi võõraks jäänud, mis siis veel meist rääkida. Samuti hämmastas mind Rootsi endise asepeaministri Maud Olofssoni väide, nagu ei olekski Rootsi ülesehitamises peaosa etendanud rootslased. Kui siia lisada Rootsis hiljuti puhkenud pagulaskriis, siis oli see minu meelest paras sasipundar, mis vajas lahtiharutamist.

Raamatus ei keskendu ma „vanale heale Rootsi ajale Liivimaal“ ega paljudele Rootsi sõdadele, millest on kirjutatud piisavalt. Püüan hoopis olemasolevate allikate põhjal selgusele jõuda Rootsi riigi, majanduse, kultuuri, aristokraatia ja rootsluse tekkes ja arengus, luteri usule valulises üleminekus, gooti mineviku ihaluses, neutraalse riigi ohtlikus laveerimises viimastes ilmasõdades, heaoluühiskonna loomises ja selles, kas sinatamine on aidanud seisuslikust ühiskonnast üle saada. Olen otsinud huvitavaid seiku ja inimesi, keda leidub väikese rahva kohta üllatavalt palju. Samuti olen püüdnud jälgida, mida on tähendanud Rootsi 700-aastane ülemvõim Soomele, kes on metsasoomlased ja kuidas kujunesid soomerootslased ning kui sundimatult said rootsi aadlikest Venemaa keisri Aleksander I käpiknukud.