Читать книгу Rootsi hiilguses ja varjus - Tõnis Arnover - Страница 9

Tuleb vahet teha folkungide poliitilise rühmituse ja Folkungide dünastia vahel, kuna neid ei tohi samastada ja kuna mõlemal on Rootsi poliitilises elus oma roll. Folkungid olid Eriku kroonika järgi Upplandis svealaste kõrgaadli rühmitus, kes pidas aastail 1210–1280 relvavõitlust kuningavõimu vastu. Oma nime sai see rühmitus Folke jarli järgi, kes langes Gestilreni lahingus 1210. aastal. Nad kaitsesid aadlike kohalikke õigusi tugevneva keskvõimu vastu. Nende viimane juht tapeti 1280. aastal.

Folkunga suguvõsa, keda nende Östergötlandi kodukoha järgi kutsutakse ka Bjälbo suguvõsaks või lühidalt Folkungideks, olid Rootsis võimul aastail 1250–1364. Nendegi esiisa olevat kandnud nime Folke Täkukastreerija, kuid tegelikule võimule pani aluse Birger jarl, kelle abielust Erik Erikssoni õe Ingeborgiga sündinud Valdemarist saab dünastia alguse. Suguvõsa tuntuimad valitsejad on Magnus Aidalukk ja Magnus Eriksson, kellega dünastia lõpeb.

Valdemari esimesel 16 aastal on riigi tegelik valitseja tema isa Birger jarl, kelle ajal kehtestatakse seniste maakonnaseaduste asemel keskvõimu tugevdavad üleriigilised niinimetatud rahuseadused: kodu-, kiriku- ja tingirahuseadus. Pärast isa surma ei suutnud Valdemar võimu hoida.

1275. aastal tagandati ebapopulaarne Valdemar, kes tegi kuninganna Sofia õele, nunnaks pühitsetud Jutale ebaseadusliku lapse, võimult ja kuningaks sai tema vend Magnus Aidalukk (Ladulås või Ladislaus). Magnuse valitsemise ajal korrastati kuningavõimu suhted ülikute ja kirikuga ning pandi alus seisuslikule ühiskonnale. 1280. aasta Alsnö (Adelsö) maapäeva otsusega vabastati kuningale rüütliteenust pakkuvad jõukad mehed maksudest ja neist sai privilegeeritud seisus ning kuningas omakorda allutas sel moel sõjalise jõu ja kohalikud ülikud oma kontrollile. Uue otsuse kohaselt tohtis näiteks tavalisel rüütlil olla saatjaks kaheksa ja riiginõukogusse kuuluval rüütlil 12 ratsanikku ja mitte rohkem. Alsnö kohtumine toimus veidi aega pärast kuninga suhtes opositsiooniliste folkungide tapmist ja aitas luua kuningale ustavat ühtset ülikute kihti.