Читать книгу Ei jäta elamata - Vahur Kersna - Страница 15

Keemiaravi tilkumistundide lektüüriks sai Tiit Terase kirjastuselt värskelt ilmunud Alberto Villoldo „Šamaani meetod“.

Eelkõige Inka tervendajate kogemustele tuginevat raamatut läbib veendumus, et meie meel on palju vägevam kui füüsiline olemus. Šamaanid on pragmaatikud, kelle eesmärk on tervendamine. Mis tähendab seda, et erinevalt ravimisest saab inimene tihtipeale haigusest lahti.

Autor annab konkreetsed õpetused sisenemiseks šamaanitegelikkusesse, et sealtkaudu ennast mõista ning leida probleemidele lahendusi. Õpetab ka seda, kuidas hankida endale väeloom ja mismoodi teda kasutada.

Peale paari korda üritamist õnnestus mul raamatus toodud juhendeid järgides Haavade Kambrisse sisse pääseda. Pildid tõesti jooksid silme ees, ainult vaata.

Ja olid küll asjad, mis jäänud lahendama, koormasid minu alateadvust ja ilmselt ka südametunnistust. Püüdsin nendega tööd teha, andeks anda, lahti lasta.

Edaspidi enam nii ludinal ei läinud. Ajapikku sain aru, et meetodit tuleb kohandada endale sobivaks. Isikliku Aia tehnikat kasutan siiamaani.

Kaks „Šamaani meetodist“ pärit mõtet mõtisklemiseks:

Kõigil on tulevik, aga ainult vähestel Saatus – suure tähega. See tähendab, et sa pead käima sulle sünnipäraselt määratud rada. Kui sa pole enda saatusega kooskõlas – teed mittesobivat tööd, elad vales kohas või ebaõige inimesega – antakse märku. Oled õnnetu ja sind tabavad haigused.

Alberto Villoldo jõuab raamatu lõpus juhisteni, kuidas šamanistlikul rännakul ülemisse ilma nende teadmisteni jõuda ja oma Saatust teostada.

Ja teine mõte:

Inimeselt võib võtta kõik. Peale tema viimase vabaduse: valida igas elu olukorras oma suhtumine sellesse. Valida oma tee.