Читать книгу Ei jäta elamata - Vahur Kersna - Страница 8

Istusime Liinaga hematoloog dr Katrin Palgi vastas. Doktor ei hakanud venitama.

„Teie haiguse nimi on müeloomtõbi.“

Sellisest polnud ma kuulnudki. Aga noh, maailmas arvatakse kokku olevat umbes 40 000 haigust.

„Kahjuks ei ole see ravitav.“

...

„Aga me saame tema kulgu pikendada, ehk isegi kontrollida. Esimene samm on autoloogiline siirdamine. Peale keemiaravi kogutakse teie enda organismist tüvirakke, mis teile tagasi siirdatakse. Kui hästi läheb, võimaldab see mõnda aega täiesti normaalselt elada. Aga – haigus tuleb tagasi.“

Kunas?

„Keegi ei tea. Paari kuu, aga võibolla seitsme aasta pärast.“

Olin Tõnismäe apteegis, kui helises telefon. Helistas doktor Kahro Täll, neurokirurg, kes vaatas Vahuri esimesena üle, kui olime Eestisse jõudnud.

„Liina, Vahurit ei vigastanud kukkumine. Selle kaelavigastuse taga on üks raske haigus. Sellest haigusest on raske päriselt vabaneda, aga seda saab hoida kontrolli all. Ma olen juba doktor Palgiga rääkinud, ta võtab teid vastu.“

Kõik jäi seisma. Kõik jäi vaikseks. Kõik muutus.