Читать книгу Ei jäta elamata - Vahur Kersna - Страница 6

Kelvini esimese sünnipäeva pidasime Kadrioru staadioni lopsakas roheluses. Euroopa, ehk isegi maailma ühe hubaseima ja paremini hoitud spordiväljaku direktor Olavi Sikka on meie ammuaegne sõber ning võimaldas seetõttu torti pakkuda selles minu jaoks tähendusrikkas keskkonnas.

Kuu aega kõndimist harjutanud peoperemees tatsas vapralt ringi, külalised tundsid ennast silmanähtavalt hästi. Mina nautisin peale hullumeelses tempos veedetuid aastaid vanemapuhkust. Tõsi küll, juba järgmisel nädalal pakkisin koti ning lendasin Rwandasse kohtuma väheste maailma allesjäänud mägigorilladega.

Sari „Rännud Kersnaga“ tahtis tegemist.