Читать книгу Praktiline sotsiaalfarmaatsia - Ain Raal - Страница 18

20 Suhtlemine tervishoius

Tundlike teemade kohta küsimuste esitamisel ei tohiks tervishoiutöötaja oma hääle tooni või valjusega märku anda, et tegemist on erilise teemaga. Üldine lähenemine probleemi kirjeldamisel ja küsitlemise alustamisel võivad leevendada patsiendi vastuseisu mõnedel teemadel rääkida.

Küsitlemisel peab tervishoiutöötaja oskama kasutada ka pause. Kindlasti ei ole vaja suhtlemisel tekkinud vaikust oma jutuga täita, vähendades nii enda kui patsiendi võimekust konkreetsele teemale keskenduda. Patsiendil peab olema võimalus enne tervishoiutöötaja küsimustele vastamist rahulikult järele mõelda.

Empaatiline vastamine

Tervishoiutöötaja peamiseks ülesandeks on patsiendi nõustamine tema tervise, haiguse ja ravimite osas lähtuvalt oma erialastest teadmistest. Lisaks sellele on oluline mõista ka patsiendi tundeid, mille suuline peegeldamine koos hooli-vust näitava kehakeelega ongi empaatiline suhtlemine. Viimane on oluline usal-dusliku kontakti loomiseks patsiendiga. Samuti aitab see patsiendil paremini mõista oma probleemi või sellega seotud tundeid ning suurendab tema võime-kust iseseisvate lahenduste otsimisel. Ajendatuna patsiendi aitamise soovist ei tohiks unustada, et tema emotsionaalsetele probleemidele hinnangute andmine või nende lahendamine ei ole empaatiline suhtlemine.

Kvaliteetse ravitulemuse ja patsiendi ohutuse tagamine

Valides koostöös patsiendiga talle sobivaima ravimi või raviviisi, peab tervis-hoiutöötaja kindlasti olema orienteeritud tõhusale tulemusele. Samas on vaja

INFOKAST 6. Patsiendi ravimiteadlikkuse parandamiseks ja ravijärgimuse suurendamiseks tuleb:

põhjendada valitud raviviisi või ravimi kasutamise vajalikkust;

hinnata patsiendi võimekust talle edastatud teabest aru saada ja motiveeri-tust järgida nõuandeid;

korrata, selgitada või sõnastada ümber see osa informatsioonist, mis võis jääda arusaamatuks;

püüda patsienti aidata, sõnastades tema arvatava käitumise ja võimalikud probleemid ravimi kasutamisel;

pakkuda patsiendile võimalust jälgida ise oma ravimite kasutamise regulaar-sust (nt ravipäevikud, kontrollnimekiri ravimite kasutamise kohta, oma tervise-parameetrite ülesmärkimine jne);

hinnata, kui kaua saab patsient ise oma ravi haldamisega hakkama ning pak-kuda vajadusel võimalust lisakonsultatsiooniks (nt ravimite kasutamise jälgi-mise teenus);

selgitada ravimite kasutamisega (sh ravijärgimusega) seotud probleeme ka pikka aega kasutatud ravimite korral.