Читать книгу Praktiline sotsiaalfarmaatsia - Ain Raal - Страница 21
ОглавлениеSuhtlemine tervishoius 23
Ümbritseva keskkonna tegurid
Tervishoiuasutuse ruumilahendus ja sisekujundus, privaatse suhtlemise või-malus, puhtus, hea valgustus ja ventilatsioon mõjutavad patsientide arvamust tervishoiuteenuse kvaliteedi kohta. Tervishoiutöötaja erialast pädevust toetab puhas, korrektne ja ühtne riietus.
1.2. Probleemid suhtlemisel
1.2.1. Keskkonnabarjäärid
1.2.2. Isiklikud barjäärid
1.2.3. Administratiivsed ja finantsbarjäärid
1.2.4. Kaebuste käsitlemine
Suhtlemine on keeruline protsess, mida võib küll erinevate mudelite abil kir-jeldada ja selgitada, kuid igal konkreetsel juhul mõjutavad selle tõhusust suht-lemise osalised ise ning ümbritsev keskkond. Suhtlemise eri etappides tekkida võivad takistused mõjutavad selge sõnumi edastamist patsiendi ja tervishoiu-töötaja kontaktis.
1.2.1. Keskkonnabarjäärid
Üheks peamiseks keskkonnast tingitud suhtlemist takistavaks teguriks on tervishoiuasutuse (nt apteegi) sisekujundus, mille kavandamisel tuleb tähele panna järgmist:
kontakti saamise lihtsus tervishoiutöötajaga,
privaatse kontakti võimalikkus nõustamisalas,
erineva taustamüra maksimaalne vähendamine.
Näiteks, apteegi ofitsiini jagamine erinevateks osakondadeks ja müügikohtadeks mõjutab ravimsuhtlemist nii positiivselt kui negatiivselt. Plussidest on oluline nimetada seda, et apteeker on kiiresti leitav, apteekril on hea ülevaade apteeki sisenenud patsientidest ning neile on võimalik pakkuda privaatset nõustamist. Miinusteks võib aga pidada müügikoha kujundusest tingitud mehaanilist bar-jääri apteekri ja patsiendi vahel ning ka privaatsuse puudumist. Keskkonnast tingitud takistuste puhul ei olegi ilmselt nii oluline, kas apteegis on ravimid ava-riiulitel või leti taga, vaid pigem oskus luua ruumi liigendamise jt sisekujundus-elementidega võimalusi segamatuks vestluseks patsiendi ja apteekri vahel.
Eesti üldapteekides 2013. aastal tehtud uurimuse kohaselt oli privaatse nõustamise võimalus tagatud vaid vähestes apteekides. Uuringus osalenud apteekides (n=205) oli eraldi nõustamisruum 15% apteekides ning privaatset nõustamist pakuti retseptiravimi väljastamisel 17% ja käsimüügiravimi väljas-tamisel 11% apteekides (Lenbaum jt, 2013; Sepp jt, 2015).