Читать книгу Praktiline sotsiaalfarmaatsia - Ain Raal - Страница 22

24 Suhtlemine tervishoius

1.2.2. Isiklikud barjäärid

Ruumi sisekujundusega võib küll luua eeldused tõhusaks ravimsuhtlemiseks, kuid kui tervishoiutöötaja või patsient ei ole ise selleks valmis, ei jõuta kindlasti vajaliku tulemuseni. Kontakti tõhusust mõjutavad mitmed tegurid, mis on too-dud infokastis 8.

Tervishoiutöötaja ja patsiendi kontakti mõjutavad isiklikud tegurid saab jagada muudetavateks ja mittemuudetavateks. Suhtlemist oluliseks pidaval patsiendil või tervishoiutöötajal võib esimene grupp tegureid olla rohkearvuline ning teine grupp hõlmata tõesti ainult neid tegureid, mis on isikust sõltumatud (tabel 2).

1.2.3. Administratiivsed ja finantsbarjäärid

Läbimõeldud töökorraldus ja piisav erialaspetsialistide arv tervishoiuasutu-ses toetab tõhusat ravimsuhtlemist. Konkreetselt piiritletud tööülesanded, tervishoiuteenuse arendamine patsiendikeskse nõustamise suunas ja vaja-liku täienduskoolituse võimaldamine peaksid oluliselt vähendama suhtlemist mõjutavaid administratiivseid takistusi. Samas võib loetletud barjääride vähen-damist mõjutada rahaliste vahendite vähesus või soovimatus teha vajalikke muudatusi. Rahvusvaheliselt on juba mõnda aega räägitud esmatasandi tervis-hoiuteenuse (sh apteegiteenuse) väljundipõhise hindamise vajalikkusest. Kui tervishoiutöötajad ise oma tööd väärtustades oskaksid panna selle sõnumi ka patsiendi tervise ja heaolu suurenemise ja/või tervishoiukulude vähendamise keelde, oleks suurem tõenäosus saada ka riiklikku toetust. Viimane oleks kvali-teetse apteegiteenuse arendamisel väga oluline.

INFOKAST 8. Kontakti tõhusust mõjutavad tegurid:

kontakti osaliste sisulised teadmised tervisest, haigustest, erinevatest raviviisi-dest ja ravimitest;

patsiendi huvi vastavaid teadmisi omada ja/või (lisa)informatsiooni saada;

osaliste oskus edastada arusaadav sõnum;

isiksuseomadused (nt kõrge või madal enesehinnang, häbelikkus, objektiivsuse puudumine, suhtlemisega paralleelselt kulgevad sisemonoloogid, ebamugavustunne tundlike teemade käsitlemisel);

kultuuritausta ja keele erinevused;

eelnev positiivne või negatiivne kogemus suhtlemisel tervishoiutöötaja või patsiendiga;

arvamused ja hoiakud terviseteemade vajalikkuse kohta.