Читать книгу Praktiline sotsiaalfarmaatsia - Ain Raal - Страница 27

Suhtlemine tervishoius 29

34% uuringus osalenud tervishoiutöötajatest. Patsientide huvi viimati nime-tatud ravimiinformatsiooni vastu erines piirkonniti, olles suurem Tartus ja Tallinnas (keskmiselt 54%) ning väiksem Lõuna-Eesti väikelinnades (keskmi-selt 32%) (Volmer jt, 2007).

2012. aastal tehtud teises võrdlusuurimuses paluti apteekritel ja patsientidel reastada ravimsuhtlemisega seotud ootused (tabel 3). Võrreldes apteekritega kirjeldasid patsiendid oma ootusi üldisemalt, märkides kiiret ja professionaal-set teenindust ning võimalust saada soodsa hinnaga ravimeid. Apteekrid avasid rohkem professionaalse teenindusi tahke, tuues eraldi välja ravimiinformat-siooni eri aspektid ning oskuse suhelda (Pinchuk, 2012).

Tabel 3. Patsientide ja apteekrite reastatud ootused ravimsuhtlemisele olulisuse järjekorras.

Patsiendid

Apteekrid

Kiire ja professionaalne teenindus.

Ravimite kasutamise nõustamine.

Lai valik ravimeid ja teisi apteegikaupu.

Professionaalne ja kiire teenindus.

Tõenduspõhine ja arusaadav nõustamine.

Apteekri suhtlemisoskus.

Võimalus saada hea hinna ja kvaliteediga ravimeid.

Ravimiinformatsiooni erinevad aspektid.

Ravimite hea kättesaadavus.

Ravimite ja teiste apteegikaupade hea kättesaadavus.

INFOKAST 12. Tervishoiutöötaja tegevused patsiendi vajaduse välja-selgitamiseks:

selgitada, mida patsient soovib saavutada;

pakkuda (erinevaid) võimalusi soovitud eesmärgini jõudmiseks;

selgitada, millised kahtlused patsiendil oma soovide saavutamisel esinevad;

kokku leppida plaanis, mis peaks tagama kavandatu elluviimise ja ületama probleemid;

osata ette näha probleeme, pakkuda lahendusi;

arutada patsiendiga samm-sammult läbi tema tegevus;

võimaldada hinnata muutusi;

muuta vajadusel esialgset plaani;

paluda patsiendil võimalike ravimi kasutamisega seotud probleemide korral kontakteeruda;

tunnustada tulemuste saavutamist.