Читать книгу Praktiline sotsiaalfarmaatsia - Ain Raal - Страница 32

34 Suhtlemine tervishoius

pädevuse – ravimite valmistamise – kõrvale ka ravimite kasutamise alane suhtlemine patsiendiga.

Ravimsuhtlemise all mõistetakse ravimite või iseravimisega seotud kontakti patsiendi ja apteekri vahel. Ravimitega seonduvalt on kindlasti oluline jagada informatsiooni ravimi toime, annustamise, manustamise, regulaarse kasutamise ning võimalike koos- ja kõrvaltoimete kohta. Patsiendi iseravimise toetamisel on vaja selgitada tema seisundit ja esinevaid haigussümptomeid ning sellest lähtu-valt pakkuda talle käsimüügiravimeid, teisi raviviise või suunata arsti konsul-tatsioonile. Ravimsuhtlemise juures on oluline, et lisaks sisulisele teadmisele ravimite kohta pööraksid apteekrid tähelepanu ka suhtlemisoskusele. Tarkus, mis on ainult spetsialisti peas, ei aita patsienti ega toeta tema teekonda soovitud tõhusa ravitulemuse saavutamisel.

1.4.1. Nõustamise teoreetilised alused

Eelnevalt tutvustatud patsiendi ja tervishoiutöötaja teoreetilistest suhtlemis-mudelitest ei keskendunud ükski patsiendi ja apteekri omavahelisele kontak-tile. Lähtudes mudelite praktilisest kasutatavusest, võiks ravimsuhtlemise kirjeldamisel olla kõige rohkem abi eesmärgi saavutamise teoreetilisest mude-list, kus samal ajal on vaatluse all nii suhtlemisprotsess kui ka soovitud ravi-tulemusteni jõudmine. Suhtlemise käigus selgitatakse patsiendi arusaamu, hoiakuid ja teadmisi oma tervise, haiguse ja ravimite osas, mis võivad oluli-selt mõjutada soovitud raviefekti saavutamist. Mudel kirjeldab ka patsiendi ja tervishoiutöötaja koostöö vajadust, tuues välja ühiselt püstitatud eesmärkide olulisuse ning rõhutades patsiendi vastutuse suurenemist oma tervise eest hoolitsemisel.