Читать книгу Magus veri. Suhkrusõltuvuse needus - Ann Fernholm - Страница 11

Viimastel kümnenditel on teadlaste käsutuses veelgi täpsemad vahendid selleks, et uurida kümnete tuhandete molekulide vastastikust mõju inimkehas. Teadmised on muutunud üha üksikasjalikumaks. Sukeldusin sügavale sellesse tohutusse teadmiste varasalve, et proovida vaadelda Rootsi toitumisdebatti teise nurga alt. Mis juhtub kehas molekuli tasandil?

Muu hulgas olen proovinud mõista, miks on kõhurasv nii ohtlik. Rasvumisega käib kaasas suur ohtlike haiguste võrgustik. See suurendab näiteks südameinfarkti, insuldi, vähi, kõrgvererõhutõve, podagra, fibromüalgia, varase puberteedi ja viljakusprobleemide riski.

Kõikidel nendel haigustel ja probleemidel on tänapäevase toitumisparadigma järgi pisut erinevad seletused. Insult ja südameinfarkt tulenevad toidus olevast küllastunud rasvast. Teist tüüpi diabeet tuleneb liiga suurest rasva- ja suhkrukogusest; kõrge vererõhk suurest soolakogusest; vähk tuleneb rasvumisest, keskkonnamürkidest ja vananemisest; podagra liigsest valgust; laste enneaegse puberteedi põhjuseks on loodusse sattunud hormoone mõjutavad ained.

Nüüd, kui olen uurinud, kuidas molekulaarbioloogia neid haigusi seletab, on hakanud kuju võtma hoopis teistsugune muster. Peaaegu kõikidel rasvumisega seotud haigustel ja probleemidel on midagi pistmist:

1 Veresuhkruga

2 Veresuhkrutaset alandava hormooni insuliiniga

Need kujutavad endast molekulaarset keset kõhurasvadega seotud haiguste võrgus. Normaaljuhul on keha veresuhkru-tase väga täpselt reguleeritud. See ei tohi tõusta liiga kõrgeks ega langeda liiga madalale. Täiskasvanu kehas on veres lahustunud kõigest paari teelusika jagu suhkrut. Niipea kui tase sellest kõrgemaks tõuseb, hakkab kõhunääre eritama hormooni nimega insuliin.

Kui me nüüd oma organismis igasuguste maiustustega veresuhkru- ja insuliinitaset tõstame, siis paistab see pärssivat mitme tundliku süsteemi tööd. Immuunsüsteem hakkab täistuuridel tööle ja kehas tekib põletik. See on seotud nii südameinfarkti, insuldi kui ka Alzheimeri tõvega. Lisaks hakkab tööle süsteem, mis reguleerib keha kasvamist ning see võib muu hulgas selgitada, miks vastsündinud lapsed on suuremad, miks mõnel algab puberteet liiga vara ja miks kõrge veresuhkrutasemega inimeste vähirakud on agressiivsemad.

Toitumise uurimine on aastakümneid keskendunud kaalu alandamisele ning palju on räägitud rasvast ja vererasvast kolesteroolist. Aga nagu see raamat näitab, on meie organism märksa keerukam. Madal kolesteroolinäit ei ole veel sugugi kõik. Tuhanded molekulid on seotud tuhandete teistega ja kõrvalekalded nende koosmõjus on meie tervise seisukohalt otsustava tähtsusega.

Mõistmaks, miks me oleme tänaseks jõudnud just siia, miks tähelepanu keskpunktis on nimelt kolesterool ja miks see ongi meid ilmselt juhatanud valesse suunda, tuleb alustada algusest. Liigume ajas tagasi üle-eelmisse sajandivahetusse.

1 Low carb high fat – vähe süsivesikuid, palju rasvu. (ingl. k, toimetaja märkus) [ ↵ ]