Читать книгу Magus veri. Suhkrusõltuvuse needus - Ann Fernholm - Страница 6

2009. aasta kevadel intervjueerisin naist, kes rääkis mulle oma elu pöördepunktist – päevast, kui kaaluosuti näitas üle 100 kilo. Tal oli teist tüüpi diabeet ja ta oli viimastel aastatel palju juurde võtnud. Ent tundis nüüd, et piir on käes. Midagi tuli ette võtta.

Ta hakkas internetis otsima ja taipas, et on diabeetikuid, kes viivad oma insuliinidoosid miinimumini niinimetatud süsivesikutevaese toitumise abil. Vähendada tuli insuliini nõudvate süsivesikute kogust: saia, pasta, riisi, kartuli ja igasuguste maiustuste söömist. Selle asemel tuli süüa rohkem rasva ja valke: muna, rasva, kana, liha, juustu, hapukoort ja koort. Lisaks aedvilju nagu brokoli, lillkapsas, salat ja peakapsas.

Kui too naine muutis oma toitumist, võis ta juba mõne päeva pärast insuliini süstimise üleüldse lõpetada. Kuigi ta loobus ravimist, oli ta veresuhkrutase stabiilne ja ühtlane. Nagu tervel inimesel. Varem oli tal esinenud ohtlikult kõrgeid väärtusi, nii kõrgeid, et oli oht kahjustada neere ja silmi ning kaotada jalgade tundlikkus.

Samal ajal hakkas naise kaal langema. Pärast aastast dieeti oli ta alla võtnud üle 30 kilo.