Читать книгу Magus veri. Suhkrusõltuvuse needus - Ann Fernholm - Страница 17

Olulise mosaiigikillu leidis Keys ühelt toitumiskonverentsilt Roomas aastal 1951. Tema kodumaal sagenesid südameinfarkti esinemise juhud, aga kui ta arutas toitumise tähtsust ühe Napoli professoriga, siis teatas too tema üllatuseks, et Napoli elanikel ei ole südame pärgarteritega probleeme.

Tol ajal oli Ancel Keys Oxfordi ülikoolis külalisprofessor. Ta lõdises kehvalt köetud inglise hoonetes ja oli tüdinud sõjajärgsetest toidunormidest. Seetõttu otsustaski ta sõita koos naisega märksa soojemasse Napolisse ja kontrollida, kas linna elanikel on tõepoolest tervemad südamed.

Ilmnes, et väide vastas osaliselt tõele. Erandiks oli rahvastiku jõukam osa, kes sai endale lubada rikkalikumat toidulauda. Ancel Keysi keemikust naine Margaret Keys mõõtis õige suure hulga inimeste kolesteroolitaset. Üldiselt oli see madal, aga linna Rotary klubi heas toitumuses liikmetel märksa kõrgem.

Ancel Keys pidi Madridis ettekande pidama ja kasutas juhust, et uurida, kas sarnaseid seoseid on ka Hispaanias. Ja oligi. Uuringud laienesid ning ta võrdles eri riikide ja eri ühiskonnaklasside inimesi. Ta uuris kontoritöötajaid, tuletõrjujaid, rasket füüsilist tööd tegevaid inimesi. Ta uuris Londoni ja Bologna inimesi. Ja Lundi arsti Haqvin Malmrosi kaasabil sai ta muu hulgas teada ka Malmö eri ühiskonnagruppide kolesteroolitasemed.

Välja joonistus muster. Eri riikides elavate inimeste vere kolesteroolisisalduse juures näis mängivat olulist rolli söödud rasva kogus. Noores eas olid tasemed üsna ühesugused. Aga mida vanemaks inimesed said, seda suuremaks muutusid erinevused. Kõige madalam oli tase Napoli ja Madridi vaesematel inimestel, kes sõid terve elu üsna vähe rasva. Bologna politseinikel, kes sõid rohkem rasva, oli tase pisut kõrgem, samas kui Minnesota ja Rootsi elanikel, kes sõid rasva kõige rohkem, oli tase kõige kõrgem. Rootsis tuli toona ligi 40 protsenti toidukaloritest rasvast. Teised uuringud näitasid samal ajal, et näiteks bantu rahvastel, kes sõid ainult 10–20 protsenti rasva, oli kolesteroolitase madal.

Kolesteroolitase oli korrelatsioonis ka südameinfarkti esinemissagedusega. Mosaiigikillud hakkasid asetuma oma kohtadele. Aga mõned tükid olid siiski veel laual laiali. Ancel Keys märkas, et palju alkoholi tarvitavatel inimestel oli sageli madal kolesteroolitase, samal ajal kui neil oli suurem oht saada südameinfarkti. Lisaks paistis peaaegu süsivesikutevaba, aga äärmuslikult rasvast toitu söövate inimeste kolesteroolitase olevat madalam. „Sellel kunstlikul eksperimendil ei paista aga loomulike tingimuste puhul tähtsust olevat,“ nentis Keys.

Ancel Keys kirjutas samuti, et teadmised meeste kohta on märksa põhjalikumad kui naiste kohta. Ent kuna meestel oli palju suurem oht saada noorena südameinfarkt, oli meeste uurimine olulisem.