Читать книгу Tagasi minevikku - Бен Элтон - Страница 2

Ajaloolised märkused

1687. aastal avaldas söör Isaac Newton „Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid“ ehk lühidalt „Principia“ – töö, mida peetakse üheks kõige mõjukamaks teoseks teaduse ajaloos. Raamatus kirjeldas Newton kolme mehaanika põhiseadust ja muutis niiviisi inimeste arusaamist füüsikalisest universumist.

Kuus aastat hiljem, 1692. aastal sai Newton närvivapustuse. Sümptomite hulgas olid unetus, sügav depressioon ja kurnav paranoia. Seda kriisi Newtoni elus teatakse kui musta aastat, kui isegi tema parimad sõbrad ja töökaaslased arvasid, et ta oli hulluks läinud.

Viimaks Newtoni vaimne tervis taastus, kuid ta oli kaotanud huvi teaduse vastu. Ta hakkas hoopis alkeemiat uurima ja otsis piibli sõnumitest peidetud tähendusi.

1696. aastal läks Newton tsiviilteenistusse ja asus ülevaataja kohale kuninglikus mündikojas. Maailmakuulus füüsik, matemaatik ja loodusfilosoof jäi sellesse ametisse kolmekümneks aastaks kuni oma surmani.

Newtoni närvivapustusest ega sellele järgnenud teadustööst taandumisest tema eluajal ei räägitud ja see jäi ka hiljem mõistatuseks.

Alexander Pope pühendas Newtonile hauakirja:

Nature and nature’s laws lay hid in night;

God said, ‘Let Newton be’ and all was light. 1

1

Loodus ja loodusseadused olid pimedas varjul; Jumal ütles „Saagu Newton“, ja kõik sai selgeks.

Подняться наверх