Читать книгу Nooruk - Fjodor Dostojevski - Страница 6

Alustan, tähendab tahaksin alustada oma mälestusi möödunud aasta üheksateistkümnendast septembrist, see on täpselt päevast, mil ma esimest korda kohtasin ...

Kuid seletada ette, keda ma kohtasin, kui keegi veel midagi ei tea, oleks labane, ja ma arvan, et see toongi on labane: olles endale tõotanud vältida kirjanduslikke kaunistusi, hakkan ma juba esimesest reast neid kasutama. Pealegi näib, et targalt kirjutamiseks ei piisa ainult heast tahtest. Märgin ka, et näib, et üheski Euroopa keeles ei ole nii raske kirjutada kui vene keeles. Lugesin praegu läbi, mida ma äsja kirjutasin, ja näen, et olen ise kirjutatust palju targem. Kuidas on nii, et see, mida arukas inimene sõnastab, on palju rumalam sellest, mis temasse jääb? Olen seda kogu viimase saatusliku aasta jooksul nii mõnigi kord tähele pannud endas ja oma suhetes inimestega ning see on mind väga piinanud.

Olgugi et alustan üheksateistkümnendast septembrist, mahutan siiski enne siia veel paar sõna sellest, kes ma olen, kus olin enne seda päeva, ja järelikult ka sellest, mis mul osaltki võis olla mõttes tollel üheksateistkümnenda septembri hommikul, et asi oleks arusaadavam lugejale ja võib-olla mulle endalegi.