Читать книгу Otsija metsas - Jaan Oks - Страница 19

Kui isa ükskord kõrrepõllult hüüdis

ja minu karja hulgast kinni püüdis;

kui aabitsaga nuttes sinna veeti,

kus koolimaja ja kus kinni peeti;

ja kui ma aru sain, et siin ju kuue pärast päevati

vaevati,

et siin ju piinatakse vaesushäbi:

siis saingi nõiaringist läbi —

sain kõige kohta mõtte rumala

ja purustasin esimese jumala...

Kui pärast siin ja sääl ma kõike-kõike nägin,

kui suutsin seleta, mis tehti ja mis tegin,

siis ühel ööl, kui lasti ja kui laeti,

mu soojem seltsimees mult hange maeti —

siis südaveres sündis vihalaine,

kui mässulise vaeva paine

see täitis maad ja pilvealust —

ja oigav hääl veel kostis salust...

See oli see, et vihaleek sõi valus

mu viimse jumala

ja vana hääbus alus

kui mõistus rumala.

See viimne matmine

kui muinasjutu katmine

haual

valusal.

22. 9. 1907