Читать книгу MEP. 4 aastat Euroopa Parlamendis - Kaja Kallas - Страница 14

17. november 2014

Olen valmis saanud oma esimese raportiga Euroopa Parlamendis, see puudutab Euroopa konkurentsipoliitikat. Ilmselt enamik inimesi ei kujuta ette, mida see „raportöör“ üldse tähendab. Ka mina ei kujutanud. Aga valgustamaks Euroopa Parlamendi töö tagamaid seletan lühidalt lahti. Kui Euroopa Komisjon või Euroopa Liidu Nõukogu tuleb mõne poliitikadokumendi või algatusega, siis määratakse Euroopa Parlamendi poolt üks parlamendiliige, kes kogu suhtluse ja dokumendi lõpliku versiooni ja muudatusettepanekute eest vastutab. Tema ongi raportöör. Lisaks määravad kõik teised poliitilised grupid ehk fraktsioonid oma variraportöörid, kes siis kritiseerivad, kommenteerivad ja täiendavad raportööri tööd. Raportööri ülesanne on ka pidada ja juhtida trilooge. Need on kolmepoolsed läbirääkimised Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel. Sisuliselt on see üks suhteliselt keeruline kompromisside otsimine, kus kõigepealt tuleb leida kompromiss parlamendi erinevate gruppide vahel ja seejärel kõigile sobiv lahendus liikmesriikide esinduse (Euroopa Liidu Nõukogu) ja Euroopa Komisjoni vahel.

Raportööriks saada ei ole sugugi lihtne, sest see on parlamendiliikme võimalus protsessi väga otseselt mõjutada ja seeläbi oma mõjukust kasvatada. Raportite jagamisel on erinevatel komisjonidel erinev punktide süsteem, kus võetakse arvesse nii fraktsiooni suurust kui ka varasemaid raporteid. Osa süsteeme on väga suurte fraktsioonide kesksed, mis tähendab, et väiksematel fraktsioonidel on peaaegu võimatu mõnda raportit saada. Aga näiteks transpordikomisjonis on omamoodi oksjonisüsteem: fraktsioon võib pakkuda raporti eest rohkem punkte, kui see regulatsioon on üks tema prioriteete ja ta kindlasti tahaks olla selle teema vedaja.

Kui fraktsioon on raporti saanud, siis otsustatakse raportöör selle fraktsiooni vastava komisjoni koosolekul, ehk siis meie puhul osalevad selles otsustamises kõik kõnealuse komisjoni ALDE liikmed (siin pole vahet kas asendus- või pärisliige). Võib-olla on teistel fraktsioonidel teisiti, räägin ainult oma kogemuse põhjal. Eelnevalt küsitakse liikmete soove ja kui need kattuvad, siis fraktsiooni koordinaator otsustab, kuid üldiselt püütakse leida kompromiss. Eelistatakse neid, kes on aktiivsed, st võtavad koosolekutest osa ja teevad muudatusettepanekuid. Ja paraku on ka nii, et kuigi Euroopa Parlamendis peaks saama töötada kõigis 24-s keeles, siis raportöörina peab siiski valdama mõnda suurt keelt, muidu on dokumentidega õigeaegselt töötamine ja variraportööridega suhtlemine keeruline.

Erinevatel inimestel on erinevad taktikad, kuidas raporteid saada. On asjad, mida kõik tahavad teha ja on asjad, mida keegi ei taha teha. Ma võtsin ajapikku omaks sellise taktika, et tegin raporteid, mida keegi ei tahtnud teha ja siis kui tulid raportid, mida kõik tahtsid teha, ütlesin, et ma olen teinud nii palju asju, mida keegi ei tahtnud teha, peaksin saama preemiaks selle, mida kõik tahavad teha. Ja see töötas. Ka meie ITRE8 komisjonis muudeti fraktsioonide vaheline võistlus oksjoniks, kus kõigil on vastavalt suurusele punkte ja siis neid saab koguda nii, et kindla peale minna, kui tahta mingit raportit saada.

Minu esimene raport on minu kogemustele sobivalt konkurentsipoliitika kohta. Kuna keskenduda saab ainult oma komisjoni kompetentsidele, siis olen teemadena üles tõstnud peamiselt digitaalse turu toimimise ja väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete olukorra.

Praegusel hetkel on Euroopa digitaalsel ühisturul konkurents nõrk, mis ei aita kaasa Euroopa ja ka Euroopa Liidu üleilmsele konkurentsile. See tähendab, et töökohtade loomine ja majanduskasv on aeglane või olematu. Olukorra parandamiseks tuleks Euroopa Liidul vähendada seadusandlikku killustatust ja ka mitmesuguseid piiranguid liikmesriikide vahel.

Oluline on luua tugev konkurents, mis näiteks aitaks vähendada suurte otsingusüsteemide ja suurettevõtete monopoli. Internet peab olema neutraalne, st internetis ei tohiks ettevõtetele olla piiranguid müügiks üle piiride ja samuti tarbijatele riikidevahelisteks ostudeks. Paraku see hetkel nii ei ole, piiratakse turge, näiteks ei müüda tooteid teatud riikide residentidele või suunatakse teise ettevõtja juurde. Ettevõtlus internetis on väga kiirelt kasvav, seetõttu on oluline, et kõigile oleks tagatud võrdsed võimalused.

Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele on vajalik aus konkurents. Paljudel juhtudel on ligipääs avalikele hangetele piiratud, sest suured üleeuroopalised hanked eelistavad suuri ettevõtteid. Tulles Eestist on oluline silmas pidada, et väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele oleksid paremad võimalused tagatud, sest need on majanduse mootoriks mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas.

Lisaks on väga oluline kaasa aidata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete õigusabi kättesaadavusele, kui nende tegevust on kahjustanud ebaõige konkurents. Siin tuleb mõelda just kahjude hüvitamise juhtude lihtsustamisele, sest kui hagemine on liiga keeruline ja aeganõudev, jäetakse see lihtsalt tegemata. See omakorda annab rikkujatele kindlust, et nende hõlma keegi ei hakka ja seetõttu ei oma ka ennetavat mõju rikkumiste ärahoidmisele.