Читать книгу MEP. 4 aastat Euroopa Parlamendis - Kaja Kallas - Страница 7

3. juuli 2014

Kuulume siin koos Andrus Ansipi ja Yana Toomiga liberaalide fraktsiooni (ALDE). Eelmises koosseisus oli tegemist suuruselt kolmanda jõuga, selles koosseisus oleme 67 liikmega suuruselt neljandad.

Fraktsiooni koosolekud on mõneti teistsugused kui Riigikogus. Seda juba tulenevalt sellest, et rahvast on palju. Lisaks saadikutele ka nõunikud ja ametnikud. Koosolekuruum on auditooriumi tüüpi, kus ees istub juhatus ja sekretariaat, kes siis sõna annab. Strasbourgis on fraktsiooni ruum ilma akendeta ümmargune tuba. Ümberringi on klaasseinad, kus istuvad tõlgid. Eile mõtlesin, et ilmselt võib olla kaladel akvaariumis või loomadel loomaaias samasugune tunne: sina oled sees toimetamas ja ümberringi klaaside taga on inimesed, kes jälgivad, mis sa teed.

Erinevalt suurest saalist, kus kõneaeg on piiratud, võib fraktsioonis kõneleda nii pikalt kui vähegi soovi on. Paljud (eriti lõuna poolt pärit saadikud) seda piiramatust ka kasutavad. Muide, aeg on siin üldse suhteline mõiste. Kui Eestis on kokku lepitud, et istung algab kell 10, siis see täpselt kell 10 ka algab. Saan aru, et fraktsioon on pisut mitteformaalsem kui suur saal, aga ka suures saalis ei peeta ajast sugugi kinni. Märgukella hakatakse andma 10 minutit enne istungi väljakuulutatud algust. Kui sel ajal saali jõuan, siis leian sealt lisaks Ansipile, Toomile, Lauristinile ja Kelamile veel umbes 10 inimest (tuletan meelde, et saadikuid on kokku 751). Kui kell saab 10, siis on inimesi juba märksa rohkem, kuid istungiga alustatakse umbes 15 minutit hiljem. Fraktsioonis on sama lugu.

Ajast veel, kõrvalepõikena eilse istungi juurde: Riigikogus on hääletamise aeg täpselt piiratud. Kui sa ei jõua minuti jooksul kohale, siis on oma viga, et sa hääletusel ei osalenud. Siin oli aga eile selline lugu. Suures saalis algas hääletus. Parlamendi president Martin Schulz küsis, kas kõik on hääletanud ja mingi tehnik vajutas selle peale nuppu, mis näitas häälte seisu ekraanil. Seepeale teatas parlamendi president, et ta ei lõpeta veel hääletust. „Ma vaatasin, et inimesed veel tulevad saali ja tahavad veel hääletada. Hääletus lõpeb siis, kui mina seda ütlen!“ Schulz tühistas hääletuse ja alustasime otsast. Täiesti suvaline.

Ka sõnavõttude arv ei ole fraktsioonis piiratud. Sõna saavad kõik, kes soovivad. Eile näiteks arutasime ettevalmistust Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi kuulamiseks, mis toimub järgmisel nädalal. Minu meelest on väga õige, et me kavatseme talle fraktsiooni poolt esitada küsimused ette, millele palume konkreetseid vastuseid, mitte ei küsi kohapeal, et saada ümmargusi vastuseid. Samas eilset arutelu kuulates jäi kohati mulje, nagu liberaalid oleksid valimised võitnud. Nii palju nõudmisi ja pretensioone! Võib-olla peetakse siin silmas põhimõtet: küsid rohkem – saad vähem, küsid vähem – ei saa üldse mitte midagi.

Arutelu ette valmistatud küsimuste raames eriti püsima ei kippunud. Teemasid toodi sisse palju kaugemalt, palju räägiti asjadest, mis olid juba paberil kirjas või reguleeritud. Eks siin paistab pidevalt välja, et Euroopa Parlamendi saadikud on oma koduriikides üsna tähtsad tegijad olnud, siin aga oleme kõik üsna võrdsel positsioonil ja teiste varasemat pagasit või kuulsust kodumaal meie ei tea. Selline suurte egode juhtimine ja kokku sobitamine on paras pähkel.

Jällegi põhjamaalaste ja lõunamaalaste erinevustest: põhjamaalased on oma sõnavõttudes konkreetsed ja lühidad, lõunamaalased kõvahäälsed, emotsionaalsed ja pika jutuga. Meie jaoks on ammu selge, mida inimene tahab öelda, tema aga püüab seda öelda veel kümnel erineval moel.

Ka põhjamaalaste ridades on kummalisi tüüpe. Nimelt leedukad on muidu väga mõistlikud ja arukad inimesed, kes tõstatavad teemasid, mis meilegi olulised. Aga üks neist on nagu teisest ooperist (selguski, et nad on erinevatest erakondadest): eile kukkus leedu keeles rääkima maast ja ilmast, oma kohtuasjast ja millest veel. Liberaalsusega ei olnud seal palju pistmist, samuti mitte küsimustega Junckerile, aga no inimene sai vähemalt südame pealt ära rääkida.

Järgmisel nädalal oleme jälle Brüsselis, siis algavad komisjonide koosolekud. Ma olen eelarvekomisjoni liige ning siseturu ja tarbijakaitse komisjoni asendusliige. Komisjonides saab paremini ka teiste fraktsioonide liikmetega tutvust teha.