Читать книгу MEP. 4 aastat Euroopa Parlamendis - Kaja Kallas - Страница 5

1. juuli 2014

Kuigi kohtumisi oli ka varem, siis uute saadikute mandaat algas 1. juulil 2014 Strasbourgis. Sinna saamine on suhteliselt keeruline, sest tegemist on väikese armsa linnakesega Prantsusmaal. Ilmselt jäin oma broneerimistega hilja peale, sest sain piletid Frankfurti, kust edasi pidi viima buss. Aga kui jõudsin 30. juunil lennujaama, siis teatati, et kõik bussid selleks õhtuks on juba täis. Ka tavalised liinibussid olid välja müüdud. Lõpuks sain hädaga kahe ümberistumisega rongipileti.

Rongijaamas aitasin rongi leida kahel teismelisel prantsuse neiul. Kuivõrd nad ei rääkinud inglise keelt, siis olid nad mures, kas suudavad leida tee jaamas, kus pidid rongi vahetama. Vestluse käigus selgus, et ka nemad sõidavad Strasbourgi. Ma võtsin nad oma hoole alla ja aitasin õiges peatuses maha minna ja leida järgmise rongi. Kui olime teises rongis ja jõudsime Offenburgi peatusse, kus pidin teist korda ümber istuma, teatasid nad, et neile tuleb siia isa autoga vastu. Ma ütlesin, et selge ja tore oli tutvuda. Nad mõtlesid hetke ja pakkusid siis, et viivad mu ära. Ma mõtlesin, et miks ka mitte, sest säästsin tund aega ootamist Offenburgi rongijaamas.

Tüdrukud olid Maroko juurtega ning tulnud just Marokost sugulaste juurest. Isa oli suhteliselt üllatunud nende uue tuttava üle, aga autos (mis oli korralik romu) tehti ruumi ja istusime kolmekesi taha. Nad uurisid, et mis mind Strasbourgi toob. Kui vastasin, et olen saadik, siis nad olid sõna otseses mõttes täiesti sõnatud. End pisut kogudes tulid küsimused, et kas ma olen oma riigis kuulus, kas ma olen olnud ajakirja esikaanel, kuidas sellist tööd saab jne. Vestlesime nende päritolust, kuidas nad on Strasbourgi sattunud ja mida koolis õpivad.

Sõidu lõppedes olime juba täielikult vennastunud, nad viskasid mu hotelli ära ja otsisid juba samal õhtul Facebookist üles.

Hiljem sain aru, miks nad olid nii üllatunud, et olin seal rongi peal niimoodi ripakil. Saadikuid koheldakse Euroopa Parlamendis suure austusega. Neile saadetakse lennujaama auto vastu, isegi kui lennuk tuleb hilja. Nad liiguvad justkui täiesti teises maailmas, neid koheldakse nagu kuninga kasse. See on suhteliselt erakordne, kui saadik neid võimalusi ei kasuta ja tuleb kohale praktiliselt häälega.

Järgmisel hommikul olin taas hädas, sest mõtlesin, et tellin takso, aga taksot ei saanud. Vaatasin hotellis, kuidas järjest tulid autod inimestele järele. Hiljem selgus, et need on mu kolleegid ja oleksin saanud küüti paluda. Selle asemel lonkisin oma kõrgetel kontsadel parlamenti ja katsusin leida õige ukse ja õige toa.