Читать книгу Andrus Ansip – halva iseloomuga tark poiss - Katariina Krjutškova - Страница 18

„Ma ei õigusta laamendajaid, süütajaid ja rüüstajaid. Nad on kahtlemata kurjategijad. Kuid nende kuritegevuse vallandumisel on oma kindel põhjus. Nende kurjategijate „ämmaemandaks” on Eesti Vabariigi valitsus eesotsas peaminister Andrus Ansipiga,” alustas sotsioloog Juhan Kivirähk oma arvamusartiklit „Uue kolmikliidu verine algus”.

Kolumni lõpetas Kivirähk resoluutselt: „Ma arvan, et ühiskonna sisemise stabiilsuse hävitamise ja Eesti rahvusvahelise maine kahjustamise pärast peaks peaminister Andrus Ansip ametist lahkuma!”

Artikkel ilmus mõned päevad pärast pronksiöö mässu. Kivirähk töötas Toompeal asuvas kaitseuuringute keskuses. Pärast kirjutise ilmumist helistas justiitsminister Lang keskuse juhatajale Kadri Liigile ja nõudis teadlase minemalöömist riigi palgalt – keskus toimib siiani peamiselt maksumaksja raha eest. Tulutult.

Ka Ansip ei lahkunud ametist. Viis hoopis nädalapäevad hiljem, 8. mail pärja kaitseväe kalmistul taaspüstitatud pronkssõdurile. Esimest ja viimast korda. Nägu mossis, väidetavalt kandis ta kuulivesti. Teda oli tulnud selleks kõvasti veenda.

8. mail 2007: peaminister Andrus Ansip käis kaitseminister Jaak Aaviksoo, rahvastikuminister Urve Palo, Tallinna abilinnapea Taavi Aasa ja USA suursaadiku Stanley Davis Phillipsiga kaitseväe kalmistul Teises ilmasõjas langenutele lugupidamist avaldamas. (Tiina Kõrtsini, SL Õhtuleht)