Читать книгу Andrus Ansip – halva iseloomuga tark poiss - Katariina Krjutškova - Страница 9

Valitsuse kriisikomisjon kommunikatsiooniteema arutamiseks kutsuti kokku alles 27. aprilli õhtul.

Venekeelsele kogukonnale oli antud infot pronkssõduri lähistel toimuvate tööde kohta mitmel moel. Kahes keeles sildid toimuva kohta olid riputatud isegi platsi ümber paigaldatud aiale.

Rahvastikuminister Urve Palo väitel ei töötanud tol ajal valitsuse kommunikatsioonibüroos ühtegi inimest, kelle emakeel oleks olnud vene keel. Nii oli kriisikoosolekule kutsutud rahvastikuministri büroo töötaja Olga Šlõk seal ainuke vene emakeelega inimene. Šlõk meenutas hiljem, et peaministri kommunikatsioonibüroo mõne töötaja käed olid värisenud nagu haavalehed.

Endine luurekoordinaator Eerik-Niiles Kross käis koos telemees Ilmar Raagiga ringi ning mõlgutas ideed, et rahvusringhääling võiks mõneks päevaks käivitada eriprogrammiga venekeelse kanali. Sisu pidi tootma ETV. Milleks seda vaja oli? Propagandistlikel eesmärkidel, justkui lojaalsusele kutsuva manifestina.

Rahvusringhäälingu juhatuse tollane esimees Ainar Ruussaar ei pidanud mõtet kuigi heaks. Tema kõige olulisem vastuargument tuli esile küsimuses: „Kui need kolm päeva läbi saavad, mis siis vaatajatele öelda on?” Krossil vastust ei olnud. Pealegi ei olnud rahvusringhäälingul raha, et käivitada keset aastat veel üks kanal.