Читать книгу Andrus Ansip – halva iseloomuga tark poiss - Katariina Krjutškova - Страница 19

Pronksiöö tegi Ansipist kangelase suure osa eestlaste jaoks. See õnn kukkus talle sülle suuresti juhuslikult, paljude asjade kokkulangemise tulemusena. Ansip lõi platsi puhtaks. Pronksiööl vastu võetud otsused lõid kuvandi Ansipist kui valitsejast, kes ei värise venelaste ees, ning tegudemehest, kes teeb, mida lubab. Monumendi teisaldamisega võitis Ansip reformiparteile nime poolest rahvuslik-konservatiivse IRLi valijate hääled. Keskerakonnast, kes seni oli olnud Reformierakonna tugevaim oponent, aga sobival hetkel ka oravate pragmaatilisim partner, kujundasid Reformierakonna poliittehnoloogid suure osa eestikeelsete valijate jaoks riigireeturlikult venemeelse erakonna.

Ansipi poliitiline iseteadvus muudkui kasvas. Kuid enesekindlus võib inimeses tekitada ka tunde, et tal on alati õigus, et ainult tema teab õigeid lahendusi ja on asendamatu. Pronksiöö järel Ansipiga nii juhtuski. Paljud tema kolleegid on seda tunnistanud. Eksimatuse ja asendamatuse sündroom on temas aasta-aastalt vaid süvenenud.

Aastal 2008 kirjutas politoloog Tõnis Saarts pronksiöö valguses Eesti poliitika teisenemisest n-ö rahvuslikuks kaitsedemokraatiaks, mida iseloomustab üha suurenev suletus ning majandus- ja sotsiaalpoliitilise debati asendamine emotsionaalsete küsimustega. Tegemist on omamoodi diskursiivse ohuseisundiga, millega võib kaasneda kodaniku­õiguste piiramine ning osalusdemokraatia, tolerantsuse ja innovatsiooni vähenemine.

Hilisema rahandusministri Jürgen Ligi põhiargument 2012. aastal puhkenud rahastamisskandaali summutamiseks oli, et vaid Ansipi valitsusel on pädevust apokalüptilise Euroopa võlakriisiga toime tulla. Seda meenutades peab tõdema, et ehkki kujundid on muutunud, jätkub oluliste teemade seostamine julgeolekuga senini.