Читать книгу Katkine tüdruk - Kathleen Glasgow - Страница 20

___

Minu isa koosnes suitsudest ja punavalgetest õllepurkidest. Ta koosnes valgetest määrdunud T-särkidest ja pruunist kiiktoolist ja sinistest silmadest ja karedast habemetüükast ja „Oi, Mistyst”, kui ema tema peale kulmu kortsutas. Ta koosnes päevadest, mil ta üldse toolilt ei tõusnud, minust tema jalge ees põrandal, kus ma joonistasin kriitide ja pliiatsite ja pastakatega paberile päikeseid, maju, kassinägusid. Ta koosnes päevadest, mil ta oma T-särke ei vahetanud, mõnikord vaikusest ja mõnikord liigagi suurest naerust, kummalisest naerust, mille peale isa sisimas pragunes, kuni ei olnud enam naeru, vaid ainult nutt ja pisarad, mis justkui verena mööda mu nägu voolasid, kui ma isale sülle ronisin ja temaga kaasa kiikusin, edasi-tagasi, edasi-tagasi, südamelöök, südamelöök, südamelöök, samal ajal kui valgus väljas muutus, kui maailm meie ümber aina pimedamaks läks.