Читать книгу Katkine tüdruk - Kathleen Glasgow - Страница 8

___

Vahel ei saa ma siin pagana majas hingata; rind oleks nagu liiva täis. Ma ei saa aru, mis värk on. Mul oli liiga külm ja ma olin liiga kaua õues. Ma ei saa aru puhastest linadest, magusa lõhnaga päevatekist, toidust, mis imeliselt soojal kujul sööklas minu ees laual seisab. Satun paanikasse, hakkan värisema ja lämbuma ning Louisa tuleb minu juurde, meie toas, kus ma olen kaugele nurka pugenud. Tema hingeõhk lõhnab piparmünditee järele, kui see mu näo vastu puutub. Tüdruk võtab mu põsed pihku ja ma võpatan isegi selle peale. Ta ütleb: „Pisike, sa oled omade keskel.”