Читать книгу Katkine tüdruk - Kathleen Glasgow - Страница 7

___

Jen S. on kriimustaja: oksraagudesarnased lühikesed armid jooksevad ta käsi ja jalgu mööda üles-alla. Ta kannab läikivaid spordišortse; ta on kõigist teistest pikem, välja arvatud tohter Dooleyst. Jen põrgatab nähtamatut korvpalli piki beeži koridori edasi-tagasi. Teeb nähtamatule korvirõngale pealeviskeid. Francie on elus nõelapadi. Ta torgib oma nahka kudumisvarraste, orkide, nööpnõelte, ükskõik millega, mis kätte satub. Tal on vihane silmavaade ja ta sülitab põrandale. Sasha on paks tüdruk, kes on pilgeni silmavett täis: nutab rühmas, nutab söögilauas, nutab oma toas. Ta ei saa kunagi tühjaks. Tema on lihtsalt lõikuja: kahvatud punased jooned jooksevad risti üle käsivarte. Sügavalt ta sisse ei lõika. Isis on põletaja. Tema käsivarred on täis tipitud ümmargusi kärnas kühme. Rühmas oli juttu nöörist ja onupoegadest ja keldrist, aga ma keerasin kõrvad lukku ja oma sisemise muusika valjemaks. Blue armastab valuga eputada; temas on natuke kõike: paha issi, metahambad, sigaretijäljed, žiletilõiked. Linda/Katie/Cuddles kannab vanamemme kodukleite. Tema sussid haisevad. Temas on nii palju inimesi, et ei jõua järge pidada; tema armid on kõik sisimas, seal, kus tema inimesedki. Ma ei tea, miks ta siin on, kuid siin ta igatahes on. Ta määrib endale õhtusöögi ajal kartuliputru näkku. Mõnikord oksendab ilma põhjuseta. Isegi kui ta täiesti vaikselt paigal istub, saab ikkagi aru, et tema sees käib väga äge tegevus ja see ei ole hea.

Tundsin väljas mõnda temasugust inimest; ma hoian temast eemale.