Читать книгу Personalijuhtimise käsiraamat 2012. 2., täiendatud trükk - Katrina Laurson - Страница 40

 Tööjõu vajadus päeva, nädala, kuu ja aasta kohta – aluseks üksustelt saadud tegevusmahud, mille alusel planeeritakse personalivajadus kuude lõikes, puhkuste ajakavad, töögraafikud. Kas tööjõu vajadus erineb sesoonselt (vt joonis 5)?

 Pikemaajalised puudumised ja asendamisvajadus – kas ajateenistust, pikemaajalist õppepuhkust, rasedus- ja sünnituspuhkust ning lapsehoolduspuhkust planeerivad töötajad vajavad asendamist? Kui lisatööjõudu tuleb tuua väljastpoolt, siis kas kasutame renditööjõudu, erinevaid lepingu liike (tähtajaline tööleping, tööettevõtuleping, käsundusleping vm), kui palju kulub aega töötaja värbamiseks ja valikuks?

 Lühiajalised puudumised ja asendamisvajadus – kas haiguse tõttu puuduvad, koolitustel ja lähetustes viibivad töötajad vajavad asendamist? Kas asendada saavad olemasolevad töötajad või tuleb lisatööjõudu tuua väljastpoolt organisatsiooni?

 Senine praktika puudumiste ja personali voolavuse osas – kas puudumistes on sesoonseid erisusi (nt puudutakse rohkem jõulude ja jaanipäeva ajal), kas personali voolavus erineb sesoonselt, näiteks sügise hakul, kui tudengid lähevad kooli, milline on senisest personali voolavuse praktikast lähtuv tööjõu vajadus (vt näidet Personali lühiajaline planeerimine lähtudes eeldatavast personali voolavusest).

 Matemaatiline planeerimine – varasema kogemuse ja eelseisva tööde mahu abil (vt näidet Aastase personalivajaduse matemaatiline planeerimine).

JOONIS 5. Tööjõu sesoonne planeerimine