Читать книгу Kuulsad ja naljakad eestlased. 250 tõestisündinud lugu - Loone Ots - Страница 24

Aastal 1887 on sündinud Oskar Luts ja Heino Eller. Kolmas tähtis selle aasta­numbri laps on Tartu-Valga raudteeliin. See läbis ka Friedrich Georg Magnus Bergi ehk Rukkikrahvi maid. Krahvi Sangaste mõisa järgi sai üks peatus isegi nime. Varsti tekkis Sangaste peatuse ümber Tsirguliina alevik.

Krahv Berg oli laia haardega põllumees. Peale rukki, nisu, kartuli, puidu ja vääriskalade töötas ta ka hobuste tõuaretuse vallas. Ka Tori hobuse prototüüp on Sangaste talliga seotud.

Kord hakanud krahv ja naabermõisnikud raudtee hüvede üle arutlema. Kõik peale Bergi olid veendunud, et rong on kiirem kui hobune.

„Minu ratsud on kiiremad kui rong,“ öelnud Berg ükskõikselt.

Teised vaielnud vastu: lokomotiivi võimsus oli ju üle saja hobujõu!

„Veame kihla, et jõuan Sangastest Tartusse enne rongi!“ pakkunud krahv.

Kihlvedu võeti vastu. Rong pidi tulema järgmisel hommikul. Põnevil saksad saatsid Tartusse telegrammi, et keegi ratsanikul raudteejaamas vastas oleks. Siis mindi Sangaste peatusse aururuuna ootama. Berg tulnud hommikuks hobusega järele.

Rong tuisanud sisse. Berg andnud oma täkule kannuseid. Mõlemad kadusid silmist.

Mõni tund ärevat ootust – ja telegramm teatas, et krahv Bergi suksu oli enne raudruuna Tartusse jõudnud. Raudtee pooldajate üllatus ja pettumus olnud suur.

Kihlveo osalistega kohtudes selgitanud Berg rahulikult, et sõitis kogu aeg tulist galoppi. Teadaolevalt on galoppiva hobuse kiirus umbes 48 km/h. Tollane rong oli umbes sama väle, ent ei suutnud kurvides ja ülekäikudel sõitu tasandades kogu aeg kiirust hoida.

„Aga hobune ei saa ju 65 versta järjest galoppida!“ hüüdnud üks mõisnik.

„Muidugi ei saa. Ma palusin endale iga kümne versta tagant uue puhanud hobuse valmis panna. Kihlveo tingimused seda ju ei keelanud,“ selgitanud Berg.