Читать книгу Naatan Haamer - Margit Arndt-Kalju - Страница 14

Arvatavasti olen nii mõndagi juba sealt õppinud ja kuhugi talletanud. Kes teab, kuhu … Vaevalt ma oskaksin sellest ajast mõnd mõtet sõnastada, aga kuna olen ka hiljem päris palju seal toas istunud ja kuulanud neid jutte, siis on kindlasti mingeid mõtteid külge jäänud. Kas ma neid oskaksin väga selgelt välja tuua … Ilmselt olen need mõttekäigud lihtsalt iseenesest omandanud, need on mulle saanud omaseks.

Aeg-ajalt võttis Taat selja tagant riiulist mõne raamatu, haaras oma suure luubi ja luges raamatust inimestele otsetõlkes ette mingeid lõike ja seletas neid – tavaliselt olid need raamatud inglise või saksa keeles. Ta oskas ka kreeka ja heebrea keelt nii, et suutis Piiblit algkeeltes lugeda otse. Loomulikult ka ladina keelt. Mina olen ka neid keeli õppinud, aga tema oskas neid kuidagi sujuvalt kogu aeg kasutada. Riiulist võeti raamat ja loeti sealsamas otsetõlkena ette. Samamoodi luges ta meile, lastele, raamatuid ette, näiteks saksakeelseid muinasjutte: vendade Grimmide muinasjutud, Münchhauseni lood – need olid uhked piltidega raamatud. Minu isa oli nõukogude ajal, kui õppis Usuteaduse Instituudis, ka ühiskondlik raamatulevitaja. Seepärast pääses ta ladudesse ja sai sealt suhteliselt odavalt osta Ida-Saksa raamatuid. Arvan, et ka need saksakeelsed muinasjutud olid Tarvastusse isa toodud. Meil kodus luges isa ka saksakeelseid Münchhauseni lugusid ette.