Читать книгу Naatan Haamer - Margit Arndt-Kalju - Страница 15

Ma ei tea, et mind otse keegi oleks lugema õpetanud. Aga arvan, et õppisin enne lugema gooti kirja kui tavalist teksti. Põhjus on selles, et me käisime igal pühapäeval vanematega kirikus kaasas. Meie olime Markusega kahekesi ema orelipingi peal: ema mängis orelit, isa teenis altaris. Siis ema korjas meid enamasti orelipingi otsa peale. Tavaliselt laulude ajal ema mängides laulis ja meil Markusega oli kummalgi oma lauluraamat nina ees. Ema luges meile rea kaupa teksti ette. Ise mängis, aga ütles samal ajal ka teksti. Umbes stiilis „Jumal, Sul ligemal ihkab mu vaim“ – luges teksti ette ja mängis selle fraasi ära. Meie siis laulsime ema öeldud teksti järgi neid koraale kaasa. Aga meil oli silme ees ka gooti kirjas lauluraamat, mida jälgisime. Nii et ma tõesti arvan, et oskasin gooti kirja enne lugeda. Kuigi meil olid tihti kasutuses ka tavalises kirjas laululehed … Igatahes õppisin ema kõrval orelipingi peal lugemise selgeks. Kooli minnes ma kindlasti juba lugesin. Kuna meil ema oli kodus, siis ei käinud ma lasteaias – ükski meie lastest ei käinud seal. Kuid mäletan, et kui läksin eelkooli katsetele, siis öeldi, et eelkooli pole vaja tulla.

See oli muidugi veider viis õppida lugema. Ei tea, kui paljud inimesed saavad öelda, et on niimoodi lugemise selgeks saanud – kusjuures veel gooti kirjas!

Tarvastu kodus raamaturiiuli ees: isa, ema, ristiisa Voldemar Ilja, Naatan tema süles ja Memm.