Читать книгу Naatan Haamer - Margit Arndt-Kalju - Страница 7

Mõlema vanaisaga on mul olnud hästi palju koos tegutsemisi. Olen isegi mõelnud, et kuidas me küll saime nii palju asju teha ja mõlemate vanavanemate juures olla! Mulle tundub, nagu me oleksime olnud terve suve ühe vanaema-vanaisa juures ja siis sama suve veel teise vanaema-vanaisa juures veetnud. Ühes suves oli nagu kaks suve.

Ka kodus oli tore olla, aga mingil hetkel hakkas mu isa magistritööd kirjutama. Tol ajal oli magistritöö kirjutamine kordades suurem ettevõtmine kui tänapäeval doktoritöö kirjutamine. Isa kirjutas vist 700 lehekülge sinna kokku. Töö algas 1970. aastate alguses. Nad tegid seda Mustvees emaga kahekesi ja siis oli päris hea, kui lapsed olid natuke eemal.

Markusega Mustvee jõe ääres.

Isa tegeles usulise rahvaluulega ja maarjapäevade uurimisega. Olen näinud, kuidas ema-isa olid põrandal käpukil maas ja roomasid seal edasi-tagasi, sättisid kartoteegikaarte. Need olid põrandat mööda laiali laotatud, süstematiseeritud. Lisaks olid põrandat mööda veetud mingisugused jutid, mis lõid süsteemi nende kaartide vahel, kogu põrand oli skeem. Selge see, et kui jõnglased oleksid seal vahel tatsanud, siis oleks olnud suhteliselt keeruline seal korda hoida. Meid tavaliselt ei lastud sellesse tuppa, kus põrand oli skeemidega kaetud.

Suved veetsin sel ajal kas Tarvastus Memme ja Taadi juures või Keilas vanaema-vanaisa pool. Memm ja Taat elasid tegelikult Mustlas, aga meie ütlesime selle kohta Tarvastu, sest kirik, mõis ja loss on kõik Tarvastu. Tegelikult on kogu sealne ala Tarvastu, Mustla on vaid töölisküla, millest hiljem sai linn. Nüüd see jälle enam ei olegi seda, aga kui meie lapsed olime, oli Mustla linn.