Читать книгу Päikse kullas : uued luuletused - Martin Lipp - Страница 11

Oh kuidas, kuldne Eesti koda,

Ehk wäike, waene olid sa,

Nii wäga wõtsid õnnistada

Mind tuhatwõrdse waraga,

Mis elus oli mulle püha,

Mis minu ülem hinge iha,

Sääl panid lausa leekima!

Sääl hüüti mulle isaõuest:

„Tee tööd ja palu Jumalat!“

Sääl tuksus mulle emapõuest:

„Pea pühaks wanemate maad,

Et talle ikka priius koidaks,

Ja tõde ülekohtu wõidaks,

Seks wala higi palawat!“

See õpetus mull’ juhtis sammu —

Oh tuhat tänu selle eest!

See tõstis terwe rahwa rammu:

Ta pääsis pika piina seest.

Ta wanemate waimu najal

Nüüd kosus raskemalgi rajal —

Ja tõusis wahutawast weest.

Ses waimus elu wõitlusele

Nüüd uuest’ astu, isamaa,

Seks ligi elu kohustele,

Et tõtt ja priiust kaitseda!

Seks mõtle wahwa isa meeles,

Seks palu waga ema keeles —

Siis wõitled — ja sa wõidad ka!

Ja tõusku tuisk ka orus, arus —

Ja oled sa nii väetike,

Su käes on kilp, ja waenu marus

Sa sammud wõidust wõidule:

Torm murrab kõrged tammed maha,

Kuid nende warjus, nende taha

Jääb wäike wõsu elusse.