Читать книгу Päikse kullas : uued luuletused - Martin Lipp - Страница 3

Kullerkupud oja kaldal,

madal mahlakannike,

Teie nupukesed närtsind

Ohwriks päewa põuale.

Kõrrel helgib hõbeeie,

Imekangaks kujutud,

Kadu nõmmel kanarpikul

Sügisõied sündinud.

Neist ma köitsin kimbukese,

Õitest, kuis nad õhtu eel

Waikse wainu wiimseks ehteks –

Wõiwad pilguks tõusda weel.

Wõta wastu lihtsad lehed

Harjund armus, isamaa,

Andja poolt, kes ande külge

Sidund soowi soojema:

Närtsib niidul õieilu,

Kustub nooruskoiduke,

Ärgaku sull’, kuldne kodu,

Kuldne armu kewade,

Kewad, kelle koidul kolud

Püha priius, taewa taim,

Eesti kojas wõimul wõsub

Wahwa wanemate waim!