Читать книгу Päikse kullas : uued luuletused - Martin Lipp - Страница 13

Ma seisin Soome kaljul

Ja waatsin üle maa,

Kus põhja taewa peegel

Näis tuhat järwissa.

See oli imeilus,

Pilt paradiisista,

Et põrmu oleks pidand

Ma palwel’ langema.

Ma olin Soome kojas,

Sääl nägin enam weel.

Kuis sellel’ põhja pannud

On waga mehemeel.

See soosse, kalju pääle

Kord puu sääl istutas,

Ja waata, wilja kannab

See marus mässamas.

Sääl majas maitsin mõnu,

Sest Soome südame

Nii soojalt tundsin tukswat

Ka Wiru wennale.

Ei muud see pääle mõista

Kui seda soowida:

Sind helde Jumal hoidku,

Sa tuhatjärwi maa!

Ta ise õnnistagu

Nii sinu eluteed,

Et kuldaks priiuspäike

Su kaljud, maad ja weed!

Puumalas, Saima rannal, 22. juulil 1906.