Читать книгу Vereõed - Michael Mortimer - Страница 9

Kell oli saanud 13.08, kui kõik vagunid korraga selge päevavalgusega täitusid. Aknast paistis pikk punane plankaed, selle taga Tantolundeni pargi tohutud puudesalud, teises suunas Årstavikeni lahe sinine meri. Ja juba oligi rong idapoolsel Årstabroni sillal, mis ülal vee kohal kõrgus. Rong suurendas kiirust ja libises rööbastel sujuvalt edasi. Vaade oli ühel pool täiesti vaba ja avatud. Liljeholmsbroni sild ja Hornstulli ristmik olid selgelt läänes näha. Päikesepaiste oli soe ja nähtavus selge. Kärmelt ja lakkamatult mängles sädelus allpool veepinnal, kui rong silla keskkohale lähenes.