Читать книгу Arutu õhin - Robert J. Shiller - Страница 4

Siin on taasesitatud ka 2005. ja 2000. aasta väljaande eessõna, mis annavad aimu, kuidas on see raamat arenenud läbi majanduse tõusude ja languste. 2005. aasta eessõna ilmus vahetult enne omandiühiskonna mulli haripunkti. 2000. aasta eessõna ilmus raamatu esmatrükis, kui turg oli just jõudmas millenniumimulli tippu.

Raamatu põhiosa algab kolme sissejuhatava peatükiga, mis paigutavad ajaloolisse konteksti kolme tähtsama investeerimisturu – aktsiaturu, võlakirjaturu ja kinnisvaraturu – tõusud ja mõõnad. 2. peatükk on kolmandas väljaandes täiesti uus ja lisatud vastuseks laialdasele murele võlakirjaturu võimaliku mulli pärast. Need kolm peatükki võimaldavad meil mõista, kui tähelepanuväärsed on olnud selle turu kõikumised, ja hoomata turutrendide üldisi perspektiive.

Raamatu esimeses osas on käsitletud struktuurseid tegureid, mis viivad turumullide tekkeni. See osa algab 4. peatükis aruteluga turukõikumisi esile kutsuvatest teguritest: turuvälistest sündmustest näiteks poliitika, tehnoloogia ja demograafia vallas. Selles peatükis on loetletud tegureid, mis lõppkokkuvõttes on suuresti tänu oma mõjule investorite psühholoogiale põhjustanud kolm viimast börsibuumi: millenniumibuumi 1982–2000, omandiühiskonna buumi 2003–2007 ja uue normaalsuse buumi 2009. aastast praeguseni. Ka tänapäeval on tähtis varasemate buumide käivitavad tegurid läbi võtta, et oskaksime hinnata erinevaid asjaolusid, mis võivad tulevikus buume tekitada.

Teine osa vaatleb kultuurilisi tegureid, mis veelgi kindlustavad spekulatiivse mulli struktuuri. 6. peatükis käsitletud uudistemeedial on määrav osatähtsus, sest see võimendab lugusid, mis leiavad investorkonnas kõlapinda, pahatihti olenemata nende paikapidavusest. 7. peatükk analüüsib „uue ajastu” teooriaid, millel on kalduvus aeg-ajalt iseeneslikult tekkida. Selles väljaandes on vaadeldud nende teooriate levikut nii aktsiabörsil kui ka kinnisvaraturul. Nende teooriate populaarsus nähtub tulenevat otse turgudel toimuvast tegevusest, mitte nende lugude tõelise väärtuse erapooletust analüüsist. 8. peatükk heidab pilgu maailma suurematele börsibuumidele viimase poolsajandi jooksul ja kirjeldab, mis laadi uue ajastu teooriad nendega seoses sageli tärkasid.

Kolmas osa käsitleb turukäitumist tingivaid psühholoogilisi tegureid. 9. peatükk väidab, et kuna turgude tõelist väärtust on majandus- ja finantsteoorias nõnda kehvalt määratletud ja seda on nii raske arvutada, toetub avalikkus mõnele peaasjalikult psühholoogilisele turuväärtuse hindamise ankrule. 10. peatükk kirjeldab mõningaid tähtsaid sotsiaalpsühholoogilisi ja sotsioloogilisi uuringuid, mis aitavad meil mõista, miks nii paljud erinevad inimesed ühekorraga oma arvamust muudavad.

Neljas osa uurib akadeemikute ja populaarteadlaste katseid turumulle ratsionaliseerida. 11. peatükk vaatleb efektiivse turu teooriat. 12. peatükk käsitleb mullide ajal sageli edendatavat teooriat, et avalikkus on just teada saanud mõne tähtsa fakti – olgugi et see „fakt” on kas küsitav või juba mõnda aega laialdaselt teada olnud.

Viienda osa 13. peatükk kaalub spekulatiivsete mullide järelmeid üksikinvestoritele, institutsioonidele ja riikidele. Praegusel juhul, kus niihästi aktsiabörs kui ka kinnisvaraturg on haavatavad, pakutakse mitut retsepti pakilisteks muudatusteks poliitikas, samuti soovitust üksikinvestoritele, kuidas vähendada oma riski seista silmitsi „lõhkenud” mulli tagajärgedega.

Selle raamatu lisas on avaldatud ka redigeeritud versioon minu Nobeli auhinna loengust, mille pidasin Stockholmis 2013. aasta detsembris. See loeng seab mitu raamatus esitatud väidet laiemasse konteksti, viidates ka akadeemilistele aruteludele mõne siin esitatud põhijärelduse kohta.

Olen loonud veebilehe irrationalexuberance.com, mis pakub uut teavet selle raamatu teemadel ning värskendab regulaarselt mõningaid selles raamatus esitatud andmeid ja graafikuid.