Читать книгу Arutu õhin - Robert J. Shiller - Страница 7

Jeremy Siegel, kes kõiges küll ilmselgelt minuga ei nõustu, veenis mind, et ma oma mõtted sellesse raamatusse kirja paneksin. Tema ongi selle raamatu ellukutsuja. Ta on minu elupõline sõber. Meie pered käivad sageli ühistel puhkusereisidel ja ma õppisin temalt erilist lähenemist rahandusele, kui üheskoos rannas jalutasime või vaatasime omi lapsi kalastamas. Päras selle raamatu esmatrüki ilmumist on meid sageli kujutatud teineteise vastandina, teda pulli ja mind karuna. Kuid tegelikult jagame suuresti sama maailmavaadet ja tema uus raamat „Tulevik investoritele” täiendab paljuski seda raamatut.

Minu endine õpilane John Campbell, tosina finantsturge käsitleva teadusartikli toonane kaasautor ja aastatepikkune lähedane sõber, on olnud mu intellektuaalne mõttekaaslane paljude selle raamatu valmimiseni viinud ideede formuleerimisel. Tema kaasabil sain märkimisväärselt viimistleda ja arendada oma algset tööd finantsturgude volatiilsusest. Samuti on ta pakkunud palju kasulikke näpunäiteid selle raamatu jaoks ja jaganud kommentaare teose käsikirja kohta.

Peter Dougherty, minu toimetaja Princeton University Pressis, on avaldanud sellele raamatule ülimalt suurt mõju, aidates mul paika panna selle ülesehituse fundamentaalseid aspekte. Ta on olnud suurepärane kolleeg ja enamatki veel – sisuliselt koostööpartner. Peter Strupp ja tema kolleegid Princetoni toimetajate ühingust on olnud selle raamatu valmimise juures kogu aeg väga suureks abiks.

Minu assistendid Carol Copeland, Minhua Wan, Sumithra Sudhir ja nüüd ka Bonnie Blake on oma vankumatu toega aidanud mul läbi raskete aegade edasi minna. Mul on olnud õnne, et minu käsutuses on olnud nii palju suurepäraseid teadusassistente, kes mind on selle raamatu kirjutamise juures aidanud: Eric Blair, Yigit Bora Bozkurt, Peter Fabrizio, Jon Fougner, Gerardo Garcia Lopez, Michael Gousgounis, William „Drew” Haluska, Erik Hjalmarsson, Yuanfeng Hou, Murad Jivraj, Leora Kelman, Alston E. Lambert II, Anthony Ling, Luis Mancilla, Steven Pawliczek, Stefan Schneeberger ja Kinde Wubneh.

Mind on õnnistatud ka arvukate sõprade ja kolleegidega, kes lugesid käsikirja mustandeid ja jagasid põhjalikke kommentaare: Stefano Athanasoulis, John Geanakoplos, William Konigsberg, Stephen Morris, Sharon Oster, Jay Ritter, Martin Shubik ja James Tobin.

Suureks abiks on olnud minu kolleegid Yale’i ülikooli Cowlesi majandusuuringute fondist – Glena Ames, Donald Brown, Stefan Krieger, Stephen Morris ja William Nordhaus. Samuti pean juhust kasutama, et väljendada tänu meie fondi asutajale, sajandi algupoole investeeringujuhile ja matemaatilise majandusteaduse edendajale, nüüdseks meie seast lahkunud Alfred Cowles III-le, kes on koostanud tabelid dividendide ja kasumite kohta enne 1926. aastat. Neid andmeid on selles raamatus kasutatud.

Tänuväärne on olnud ka abi minu kolleegidelt Yale’i rahvusvahelise rahanduse keskusest – selle direktorilt William Goetzmannilt, samuti Zhiwu Chenilt, Roger Ibbotsonilt, Eli Levylt, Jim Snyderilt, Ivo Welchilt ja Jeffrey Wurglerilt. Roger, kes 2000. aastal esines ettekannetega „Dow 100 000” ja ennustas aktsiaturule hiilgavat tulevikku, oli nõus olema minu ideede oponent. Dow on just ületanud 17 000 piiri ja ma arvan, et lõpuks on temal ikkagi õigus.

Teine valgusallikas sellele raamatule on olnud minu uurimistöö koos Barclays Banki kolleegidega, kes on osalenud sektoripõhiste börsiindeksite dünaamika analüüsis. Oma paljude kaastöötajate hulgast mainiksin Laurence Blacki, Oliver Bunni, Kennethi Crawfordi, Anthony Lazanast, Vytautas Martinaitist, Benedict Redmondit, Richa Singhi, Arne Staali, Cenk Urali ja Ji Zhuangi.

Ülimalt tähtsat tuge on pakkunud ka mu kolleeg, professor Karl E. Case Wellesley College’ist. Kohtusin temaga, kui kuulsin tema 1986. aastal kirjutatud artiklist, milles püüti loetleda Bostoni piirkonna eluasemete hinnatõusu põhjuseid. Esmalt korraldasime 1988. aastal eluasemeostjate seas küsitluse, et välja selgitada nende hoiakuid. Sestsaadik oleme kinnisvaraturu psühholoogia mõistmise nimel järjepidevalt koos töötanud. Yale’i juhtimiskooli toel uuendame Case’iga pidevalt oma küsitluste andmeid, viimasel ajal koostöös Anne Kinsella Thompsoniga McGraw Hill Constructionist.

Olen tänulik Bracebridge Capitalile, Fuller and Thaler Asset Managementile, LSV Asset Managementile ja Russell Sage Foundationile, et nad on sponsoreerinud käitumusliku rahanduse õpiseminare, mida oleme Richard Thaleriga Üleriigilises majandusuuringute büroos korraldanud juba alates 1991. aastast, ning Russell Sage Foundationile ja Bostoni föderaalreservpangale, kes on toetanud käitumusliku makroökonoomika õpiseminare, mida pidasime koos George Akerlofiga aastatel 1994–2007. Mõiste käitumisökonoomika tähistab teadust turgude kohta, mis võtab arvesse inimeste käitumise aspekte, sealhulgas inimpsühholoogiat ja sotsioloogiat. Sellesse raamatusse on andnud mõõtmatu panuse arvukad teadlased käitumisökonoomika tärkavast valdkonnast, mis nüüd hakkab omandama kindlat kohta ülikoolide majandus- ja rahandusteaduskondades.

USA riiklik teadusfond on toetanud suurt osa mu põhilisest uurimistööst finantsturgude alal. Nende pidev toetus üle kahekümne aasta on võimaldanud mul finantssurvest sõltumatuna keskendada tähelepanu teadusprobleemidele. Whitebox Advisors on andnud Andrew Redleafi eestvedamisel stipendiumi Yale’i ülikoolile toetamaks käitumisökonoomika edendamist ning sellest stipendiumist on jätkunud ka selle raamatu teise väljaande redigeerimiseks.

Samuti olen tänulik edasiviivate vestluste eest Brad Barberile, Scott Boormanile, David Colanderile, Robert Ellicksonile, Ray Fairile, Peter Garberile, Jeffrey Gartenile, Christian Gollierile, Sunil Gottipatile, Trevor Greethamile, Stanley Hamiltonile, Anne Laferrere’ile, Jonathan Laingile, Ricky Lamile, Xindan Lile, Yan Lile, Justin Yifu Linile, Benoit Mercereau’le, John Reyle, Colin Robertsonile, Tsur Somerville’ile, Nassim Talebile, Philippe Trainarile, Mark Warshawskyle, Oleg Zamulinile, Yong Zhangile ja Ning Zhule. Yoshiro Tsutsui Osaka ülikoolist ja Fumiko Kon-Ya Jaapani väärtpaberite uurimise instituudist on minuga koos palju aastaid töötanud ankeedi kallal, mille eesmärk on uurida investorite hoiakuid nii Jaapanis kui ka Ameerika Ühendriikides. Hindamatut abi on osutanud Josephine Rinaldi ja Walt Smietana CompuMailist. Kindlasti pean tänama ka arvukaid investoreid, kes on leidnud aega, et minu jaoks küsimustikke täita.

Minu naisele Virginia Shillerile, kes on Yale’i lasteuuringute keskuse kliiniline psühholoog, võlgnen sügavaima tänu selle eest, et minus tärkas tõeline huvi psühholoogia vastu ja ma veendusin selle tähtsuses majandusele. Ta on suurima hoolega lugenud ja arvustanud kogu mu raamatut ja aidanud mul palju paremini oma mõtteid väljendada. Samuti hoidis ta mu pikkadel tööpäevadel ja -öödel kodukollet soojas.