Читать книгу Ebaharilik šrift - Том Хэнкс - Страница 15

Need on vaatamisväärsused, mida ma Fort Worthis nägin:

Hiigelsuur lennujaam. Reisijatest nii tulvil, et jäi mulje, nagu oleks Texase majandust tabanud krahh ja inimesed põgeneksid.

Pagasiala. Remondis, mistõttu oli see kaose ja rusikavõitlusega piirnevate tülide paik. Anna oli kaasa võtnud kolm kohvrit, mis tulid torust viimaste seas.

Buss. Küljel hiigelkiri PonyCar PonyCar PonyCar. PonyCar oli uus sõiduvõimalus, mis konkureeris Uberi ja rendifirmadega. Annal oli kupong tasuta nädalavahetuseks – mul pole aimugi, miks. Buss viis meid parklasse, mis oli täis tillukesi autosid, küljel samuti PonyCari logo. Mul ei ole aimugi, kus PonyCare toodetakse, kuid need on päris kindlasti mõeldud väikestele inimestele. Pidime suruma enda ja oma pagasi autosse, mis sobinuks meile kahele ja kolmandikule meie pagasist.

DFW Sun Garden Hotel. Mitte niivõrd hotell, kuivõrd hulk säästunumbreid ja müügiautomaate, mõeldud piiratud kuluarvega ärireisijatele. Väiksesse numbrituppa jõudes heitsin pikali. Anna riietus tööriietesse ja rääkis samal ajal telefonis Ricardoga. Ta viipas mulle ja oligi uksest väljas, ratastega töökott kaasas.

Kehva enesetunde tõttu uduses olekus ei saanud ma telerit käima. Kaabelsüsteemi menüü oli mulle võõras. Mul ei õnnestunud saada ekraanile midagi peale Sun Garden Hoteli kanali, mis näitas kõigi maailma Sun Gardeni hotellide hiilgusi. Varsti pidi uued hotellid avatama Indianas Evansville’is, Illinois’s Urbanas ja

Saksamaal Frankfurdis. Ma ei saanud ka telefonisüsteemist sotti. Põrkasin kogu aeg sellesama häälmenüü otsa. Olin näljane, seepärast lohistasin end „fuajeesse”, et müügiautomaatidest midagi osta.

Automaadid olid eraldi väikeses ruumis, kus asus ka väike Rootsi laud õunakausside ja hommikuhelveste purkidega. Võtsin pisut mõlemat. Üks automaat müüs viilukaupa pitsat ja teine tualett-tarbeid, muu hulgas külmetuserohtu. Pärast nelja katset sundida automaati võtma vastu kortsus kahekümnedollarist ostsin mõned kapslid, mõned tabletid, paar annust vedelravimit ning väikeses pudelis midagi, mille nimi oli Boost-Blaster! ja mis väitis, et tegu on megadoosi antioksüdantide, ensüümide ja muu hea kraamiga, mida võib leida lehtpeedist ja mingist kalast.

Tagasi numbrituppa jõudes valmistasin endale kokteili, kuhu segasin igast ostust kaks annust. Rebisin maha fooliumkatted, sain sotti lapsekindlatest kaantest ja kulistasin Boost-Blasteri ühe hooga alla.