Читать книгу Ebaharilik šrift - Том Хэнкс - Страница 6

Esmaspäeval sõin hommikueineks tartajahupannkooke, chorizo vorsti ja hiigelkausitäie marju ning jõin perkoleeritud kohvi. Anna valis taimetee, mille olin millalgi ammu sahvrisse torganud, ning sõi tillukese kausitäie pähkleid, mille ta lihakirvega peeneks hak-kis. Oma toitva hommikueine lõpetuseks valis ta välja kaheksa mustikat. Ma ei tohiks öelda, et me kumbki ei olnud söögi ajal riides, sest see kõlaks, nagu oleksime nudistid, kuid tõsi on see, et me veeretasime end voodist välja vähimagi häbitundeta.

Tööle minekuks riietudes teatas Anna mulle, et me paneme end kirja sukeldumiskursustele.

„Kas tõesti?” küsisin. „Tõesti jah. Me hangime endale litsentsi,” ütles tema. „Ja sul on vaja trenniriideid. Tosse ja dresse. Käi ära Arden Mallis Foot Lockeri poes. Pärast seda tule lõunaeineks minu kontorisse. Võta kaasa käru ja lipp MDashile ning me pakime need ära.”

„Olgu,” ütlesin mina.

„Ma teen õhtul enda juures süüa, vaatame üht dokki ja siis teeme minu voodis seda, mida me täna kogu öö sinu voodis tegime.”

„Olgu,” kordasin.